Sõnaraamat
Sõnaraamat sisaldab panganduse, investeerimise, pensioni, kindlustuse ja liisingu mõisteid.
ADR (American depositary receipt)
ADR on aktsia, mis kaupleb Ameerika Ühendriikide turul, kuid on emiteeritud välismaise ettevõtte poolt.
AUM (Assets under management)
AUM väljendab varade mahtu, mida fondivalitseja valitseb.
Agressiivne kasvufond (Aggressive growth fund)
Agressiivne kasvufond otsib investeerides maksimaalset kapitali tõusu, aktsepteerides seejuures suuremat riski. Investeerib näiteks suure kasvupotentsiaaliga äriühingute aktsiatesse, mille hinda näeb fondivalitseja tulevikus oluliselt tõusvat (ka näiteks vähetuntud ja börsil mittekaubeldavatesse äriühingute aktsiatesse).
Ajalooline kõrgeim (High water mark)
Ajalooline kõrgeim on fondi ajaloo kõrgeim puhasväärtus ja ka sageli fondi puhasväärtuse tähis, mis hetkest hakatakse arvestama fondivalitsejale fondi arvel edukustasu, kui fondi dokumentatsioon seda ette näeb.
Aktiivne juhtimine (Active management, stock picking)
Aktiivne juhtimine on fondi juhtimise strateegia, mille eesmärk on üldjuhul ületada kindlaks määratud võrdlusalust (benchmark).
Aktsia (Stock)
Aktsia on väärtpaber, mis tõestab osalust ettevõttes ja esindab õigust osale ettevõtte varast ja kasumist.
Aktsiafond (Equity fund, stock fund)
Aktsiafond investeerib peamiselt börsil noteeritud aktsiatesse.
Aktsiaseltsina asutatud investeerimisfond (Corporate fund, investment company)
Aktsiaseltsina asutatud investeerimisfond on aktsiaselts, mille tegevusalaks võib olla üksnes aktsiate avaliku väljalaske teel saadud raha investeerimine tulu saamise eesmärgil ja järgides riskihajutamise põhimõtteid.
Alakindlustus (Underinsurance)
Alakindlustuse puhul on kindlustussumma oluliselt väiksem kui kindlustusväärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Kindlustusselts hüvitab kahju võrdeliselt kindlustussumma suhtega kindlustusväärtusesse kindlustusjuhtumi toimumise ajal.
Ameerika tüüpi optsioon (American option)
Ameerika tüüpi optsioon on optsioon, mida saab kasutada igal ajal optsiooni eluaja jooksul. Enamus aktsiaturgudel kaubeldavatest optsioonidest on Ameerika tüüpi.
Annuiteet (Annuity)
Annuiteediks nimetatakse perioodilised, näiteks igakuised, püsiva suurusega väljamaksed kindlustusvõtjale.
Annuiteetgraafik (Annuity payment)
Annuiteetgraafik on laenu tagasimakse graafik, mille järgi igakuine laenumakse on ühesuguse suurusega. Laenu tagasimaksmise algusaastatel koosneb igakuine makse peamiselt intressist. Laenu põhiosa moodustab maksest väiksema osa. Mida kauem oled laenu tagasi maksnud, seda suuremad on laenu põhiosa maksed ja intressiosa kuust-kuusse väheneb.
Arvelduskrediit (Overdraft agreement)
Arvelduskrediit on laenuleping, mille järgi on võimalik kokkulepitud limiidi ulatuses oma kontoga miinusesse minna. Arvelduskrediidi kasutamise eest võtab pank vastavalt sõlmitud lepingule intressi. Intressimäär on fikseeritud lepingus. Intresside arvestamine toimub ainult nende päevade ja selle summa eest, mida on reaalselt kasutatud. Arvelduskrediidi tagatiseks võib olla muuhulgas näiteks laenuvõtja sissetulek, hoius, kinnisvara jne.
Arveldusrisk (Settlement risk)
Arveldusrisk on võimalus, et tehingu vastaspool ei kanna üle arvelduse käigus ette nähtud rahasummat või väärtpabereid, kuigi teine pool on oma kohustuse vastaspoole suhtes juba täitnud.
Asjatundlik klient (Professional client)
Asjatundlike klientide hulka kuuluvad pangad, valitsused, pensionifondid, suurettevõtted ning erandkorras ka mõned üksikisikud. Väärtpaberituru seadusest tulenev ning muuhulgas näiteks investeerimisnõustamisel kasutatav termin.
Avalik fond (Public fund)
Avalik fond on fond, mille osakuid või aktsiaid fondi tingimuste või põhikirja kohaselt pakutakse avalikult. Avalikuks pakkumiseks loetakse igasuguses vormis teabe edastamist pakkumise tingimuste ja pakutavate osakute või aktsiate kohta, eesmärgiga, et neid osakuid või aktsiaid omandataks.
Avaliku pakkumise pakkumishind (Public offering price)
Avaliku pakkumise pakkumishind on hind, mille pealt pakutakse uusi aktsiaid avalikkusele.
Avamishind (Opening price)
Avamishind on hind, mille pealt tehakse aktsiaga turul esimene tehing konkreetsel päeval.
Avamishinnaga tehingukorraldus (At the opening order)
Avamishinnaga tehingukorraldus on tehingukorraldus, mis määrab, et tehing tuleb teha turu avamishinnaga.
Avatud investeerimisfond (Open-ended fund)
Avatud investeerimisfond on fond, mille osakuid ostab fondivalitseja osakuomaniku nõudmisel tagasi. Eesti õiguse kohaselt loetakse avatud fondiks ka fondi, mis ostab fondi osakud tagasi ühe kuu jooksul, arvates osakuomaniku poolt vastava nõude esitamisest. Üldjuhul on avatud fond valmis igal pangapäeval investori nõudel emiteerima uusi osakuid ja on ka igal pangapäeval valmis osakuid osakuomanikelt nende puhasväärtusega tagasi ostma.
Balansseeritud fond (Balanced fund, hybrid fund, mixed fund)
Balanseeritud fond investeerib väärtpaberitesse, mis tagavad investorile tulu nii kapitali kasvult (aktsia hindade tõusult) kui ka võlakohustuste intressidelt.
Blokktehing (Block trade)
Blokktehing on ostu- või müügitehing suure koguse aktsiatega. Ameerikas loetakse selleks reeglina tehingut üle 10,000 aktsiaga (v.a. alla 5 dollarit maksvate aktsiate puhul).
Börsi liige (Membership of stock exchanges)
Börsi liige on isik, kellele on antud õigus börsi kauplemissüsteemi kaudu tehinguid teha.
Custody risk (Custody risk)
Custody risk on võimalus, et fond kannab kahju alamhaldurite või depositooriumite tegevuse või tegevusetuse tõttu. Sellisteks kahjudeks võivad olla kahjud väärtpaberite hoidja pankroti, väärtpaberite kaotsimineku või korralduste täitmatajätmise tõttu.
DB skeem (Defined benefit scheme)
DB skeem on fond, mille puhul on ette määratud väljamaksed. Kasutatakse sageli pensionifondide puhul.
DC skeem (Defined contribution scheme)
DC skeem on fond, mille puhul on ette määratud sissemaksed. Kasutatakse sageli pensionifondide puhul.
Deebetkaart (Debit card)
Deebetkaart on pangakaart, mis annab võimaluse kasutada oma arvelduskontol olevat raha. Deebetkaardiga makstes debiteeritakse koheselt raha kaardiomaniku pangakontolt ehk võetakse kontolt raha maha. Deebetkaardiga saab maksta kauplustes ja teenindusasutustes nii Eestis kui välismaal, teha pangaautomaadis ülekandeid, vaadata kontoinfot ja võtta välja sularaha.
Depooleping (Depositary contract)
Depooleping on lepingulise fondi fondivalitseja ja depositooriumi vahel või aktsiaseltsina asutatud fondi ja depositooriumi vahel sõlmitud leping, mille kohaselt fondi vara antakse depositooriumile hoiule ja depositoorium kohustub sellega tegema tehinguid vastavalt fondivalitseja korraldustele ja depoolepingus ettenähtud tingimustele.
Depootasu (Depository fee)
Depootasu on depositooriumile makstav tasu osutatud teenuste eest, mis võidakse tasuda fondi või fondivalitseja arvel. Depootasu määr väljendatakse tavapäraselt protsendina fondi varade puhasväärtusest.
Depositoorium (Depositary)
Depositoorium on krediidiasutus või investeerimisühing, kes hoiab ja säilitab fondi raha, väärtpabereid ja muud vara vastavalt depoolepingule ning teostab esmast järelevalvet fondi tegevuse seaduslikkuse üle. Depositoorium peab oma tegevuses olema lojaalne osakuomanike suhtes.
Dividend (Dividend)
Dividend on osa ettevõtte kasumi jaotamisest ettevõtte aktsionäridele. Dividende makstakse aktsionäridele enamjaolt rahas.
Dividendimäär (Dividend yield)
Dividendimäär on finantssuhtarv, mis näitab, kui palju maksab ettevõtte aktsionäridele dividende võrrelduna aktsiahinnaga. Kui aktsiahind turul ei liiguks, võrduks dividendimäär aktsia tootlusega. Dividendimäära arvutatakse: dividend aktsia kohta / aktsia hind.
EPS (Earnings per share)
EPS on finantssuhtarv, mis näitab kasumit aktsia kohta. Arvutatakse: puhaskasum – dividendid eelisaktsiate pealt / aktsiate arv.
Edasikindlustus (Reinsurance)
Edasikindlustus on edasikindlustuslepingu alusel kindlustusandja kindlustusriskide ülevõtmine. Edasikindlustuse eesmärgiks on maksta kindlustusandjale kokkulepitud suuruses hüvitist seoses kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud kindlustuslepingu järgse kindlustusjuhtumiga.
Edukustasu (Success fee)
Edukustasu on valitsemistasu komponent, mida fond (seeläbi ka osakuomanik) maksab fondivalitsejale juhul kui fondivalitseja on suutnud fondi vara investeerimisel saada osakuomanikele teatud tulu.
Eelisaktsia (Preferred stock)
Eelisaktsia on väärtpaber, mis tõestab osalust ettevõttes, kuid millel on võrreldes lihtaktsiaga eelis ettevõtte varale ja kasumile. Üldjuhul makstakse eelisaktsiate omanikele dividende, kuid neil puudub hääleõigus.
Eesti Liikluskindlustuse Fond (The Estonian Traffic Insurance Fund)
Eesti Liikluskindlustuse Fond on mittetulundusühing, mille liikmeteks on Eestis liikluskindlustuse kindlustusandjatena tegutsevad ettevõtted. Eesti Liikluskindlustuse Fondi eesmärk on ellu viia liikluskindlustuse süsteemi kindlustusandjate ühiseid ülesandeid. Eesti Liikluskindlustuse Fond on liikluskindlustuse seaduse mõistes garantiifond. Eesti Liikluskindlustuse Fond muuhulgas hüvitab kindlustamata ja tundmatuks jäänud sõidukite poolt tekitatud liikluskahju; haldab liikluskindlustuse infosüsteemi ja liikluskindlustuse registrit; tegutseb teabekeskusena; on piirikindlustuse kindlustusandja; on rohelise kaardi büroo Eestis; korraldab kahjuennetust; korraldab kindlustusvaidluste lahendamist läbi Kindlustuse Vaidluskomisjoni.
Eesti Väärtpaberikeskus (Estonian Central Depository)
Eesti Väärtpaberikeskus on Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja. EVK on väärtpaberituru infrastruktuuri asutus, mille põhilised funktsioonid on dematerialiseeritud väärtpaberite, sealhulgas kohustuslike pensionifondide osakute hoiustamine, väärtpaberitehingute realiseerimiseks vajaliku informatsiooni töötlemine, tasaarvelduste täitmine, väärtpaberite omandiõiguse muutuste, laenu, pandi ja muude Eesti väärtpaberite keskregistrisse kantud väärtpaberitega tehtud tehingute registreerimine.
Eesti Väärtpaberite Keskregister (Estonian Central Register of Securities)
Eesti Väärtpaberite Keskregister on riigi põhiregister, kus peetakse arvet kõigi Eestis tegutsevate aktsiaseltside aktsiate ja aktsiaraamatute üle. Samuti on elektroonilisse registrisse koondatud teised väärtpaberid ja nendega seotud õigused ja kohustused (osaühingute osad, võlakohustused jm) ning kõik Eestis avatud väärtpaberikontod ja kogumispensioni kontod. Ühe isiku kohta käivate andmete kogumit nimetatakse Eesti väärtpaberite keskregistris kontoks. Kontosid on registris kahte tüüpi: väärtpaberikonto, pensionikonto. (vt ka pensionikonto, väärtpaberikonto).
Eetiline fond ("social responsible" fund, ethical fund)
Eetiline fond investeerib aktsiatesse või võlakohustustesse, mille emitent võtab sotsiaalset vastutust (näiteks rakendab keskkonnajuhtimise standardeid, austab inimõigusi jmt).
Ei-leping (pideva maksekohustuseta leping) (No-contract)
Ei-leping on liikluskindlustuse leping, mille järgi kindlustusselts uut kindlustuspoliisi automaatselt ei väljasta. Uue kindlustuslepingu sõlmimiseks pead tegema uue valiku erinevate kindlustusseltside pakkumisi võrreldes või küsima uut poliisi seniselt kindlustusseltsilt.
Eluasemelaen (Home loan, mortgage loan)
Eluasemelaen ehk kodulaen on laen, mida võetakse eluaseme soetamiseks, ehitamiseks või olemasoleva eluaseme ümberkujundamiseks ning mille tagatiseks on tavaliselt ostetav kinnisvara.
Elukindlustus (Life insurance)
Elukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustatud isiku teatud sündmuse korral (näiteks kokkulepitud eluea saabumine, tema abiellumine, surm või lapse sünd) maksma vastavalt lepingule kokkulepitud summa. Väljamakse toimub soodustatud isikule kas ühekordse väljamaksena või perioodiliste väljamaksetena.
Elukindlustuse liigid (Classes of life assurance)
Elukindlustuse liigid on muuhulgas näiteks kindlustus surmajuhtumiks; kapitalikogumiskindlustus; sünnikindlustus ja abiellumiskindlustus; annuiteet; investeerimisriskiga elukindlustus; tontiin; pensioniskeemi haldamine, välja arvatud kogumispensionide seaduses sätestatud pensionifondi valitsemine.
Emissioon (Issue)
Emissioon on väärtpaberite pakkumise protsess finantsvahendite kaasamiseks. Ettevõtted võivad emiteerida aktsiaid või võlakirju investoritele oma äritegevuse finantseerimiseks.
Emissiooni korraldaja (Underwriter)
Emissiooni korraldaja on ettevõte, kes juhib avalikku väärtpaberite emiteerimist ja jaotamist. Emissiooni korraldaja teeb koostööd emiteerijaga, et otsustada väärtpaberite pakkumishind, ostab need emiteerijalt ja müüb erinevatele investoritele.
Emitent (Issuer)
Emitent on juriidiline isik, kes müüb väärtpabereid eesmärgiga finantseerida oma äritegevust. Emitendid võivad olla kodu- või välismaised valitsused, ettevõtted või kinnised investeerimisfondid. Kõige tavalisemad väärtpaberid, mida emiteeritakse on liht- ja eelisaktsiad, võlakirjad.
Euribor (European Interbank Offered Rate)
Euribor on üleeuroopalise pankadevahelise rahaturu intressimäär, mis muutub iga päev. Kuidas euribor muutub, kas see kasvab või kahaneb, on raske ennustada. Euribor on näiteks laenu/liisingu intressimäära üks koostiskomponent, mida fikseeritakse laenulepingus kokkulepitud perioodiks. Euribori ning selle määra liikumise kohta võib leida täiendavat informatsiooni pankade kodulehekülgedelt ning http://www.euribor.org/
Eurofond (UCITS)
Eurofond on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis tunnustatud fond, mis vastab Euroopa Liidu Nõukogu direktiivis 85/611/EMÜ (konsolideeritud) sätestatud nõuetele ja mille osakuid või aktsiaid võidakse avalikkusele pakkuda kõikides lepinguriikides.
Euroopa tüüpi optsioon (European option)
Euroopa tüüpi optsioon on optsioon, mida saab kasutada vaid optsiooni lõppemise päeval.
Fikseeritud intress (Fixed interest rate)
Fikseeritud intressiga eurodes väljastatud pangalaenu korral lepivad klient ja pank pikemaks ajaks kokku lõpliku intressi (näiteks viieks või kümneks aastaks). Fikseeritud intressiga kaitseb laenuvõtja ennast intresside tõusude eest, sest vaatamata intresside võimalikule tõusule tema laenumakse kokkulepitud perioodi jooksul ei muutu. Samas peab fikseeritud intressiga laenuvõtja arvestama sellega, et kui rahaturul hinnad vähenevad (ehk laenuhind väheneb), siis tema maksab ikka fikseeritud intressi.
Finantsinspektsioon (Financial Supervision Authority)
Finantsinspektsioon on autonoomse pädevuse ja eelarvega finantsjärelevalve asutus, mis tegutseb järelevalve teostamisel riigi nimel ja on oma tegevuses ja otsustes sõltumatu.
Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud pankade, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate, investeerimis- ja pensionifondide ja väärtpaberituru üle. Eestis tegutsevate pankade, kindlustusseltside või investeerimisühingute filiaalide osas teostab esmast järelvalvet panga, kindlustusseltsi või investeerimisühingu emamaa järelvalveasutus. Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu liisingühingud ning väikelaenukontorid
Fondi administreerimine (Fund administration)
Fondi administreerimine on fondi valitsemisega seotud tehnilisemad ülesanded, nt osakute väljalaske- ja tagasivõtmise korraldamine, varade üle arvestuse pidamine, puhasväärtuse arvutamine, osakute registripidamine, fondi aruandluse koostamine jmt.
Fondi tingimused (Fund rules, fund terms)
Fondi tingimused on fondi tegevust konstitueeriv dokument, mis sätestab fondivalitseja ja osakuomanike õigused ja kohustused.
Fondi vara puhasväärtus (NAV – Net Asset Value)
Fondi vara puhasväärtus on fondi varasse kuuluvate väärtpaberite, muude asjade ja õiguste turuväärtus, millest on maha arvatud nõuded fondi vastu.
Fondi üldkoosolek (Shareholders meeting)
Fondi üldkoosolek on osakuomanikest moodustatud organ, kelle pädevusse on fondivalitseja andnud teatud fondi tegevust puudutavate otsuste vastuvõtmise (näiteks tingimuste muutmine, fondi likvideerimine jmt).
Fondide fond (Fund of funds)
Fondide fond on fond, mis investeerib varad teistesse investeerimisfondidesse.
Fondiemissioon (Bonus issue)
Fondiemissioon on ettevõtte aktsiakapitali suurendamine omakapitali arvelt. Olemasolevad aktsionärid saavad proportsionaalselt osalusega tasuta juurde uued aktsiad.
Fondijuht (Fund manager)
Fondijuht on fondivalitseja poolt määratud töötaja või töötajad, kelle ülesanne on koordineerida konkreetse fondi vara investeerimist ja muid fondi valitsemisega seotud tegevusi ning jälgida, et fondi valitsetaks vastavalt õigusaktides ja fondi tingimustes sätestatule.
Fondipension (Fund pension)
Fondipension on pensionifondi osakuomaniku ja pensionifondivalitseja vahel kokku lepitud kava, mille alusel tehakse osakuomanikule perioodilisi väljamakseid kohustuslikust kogumispensioni fondist kuni fondipensioni lõppemiseni.
Mõistet kasutatakse kohustusliku kogumispensioni väljamaksete puhul.
Fondipensioni arvestuslik kestus (Calculated term of fund pension)
Fondipensioni arvestuslik kestus on periood, millele jaotatakse fondipensioni väljamaksed.
Mõistet kasutatakse kohustusliku kogumispensioni väljamaksete puhul.
Fondipensioni minimaalne arvestuslik kestus (Minimum calculated term of fund pension)
Fondipensioni minimaalne arvestuslik kestus on osakuomaniku vanusest ning fondipensioni esimese pensioniaasta esimese kuupäeva seisuga sõltuv minimaalne periood, millele jaotatakse fondipensioni väljamaksed. Fondipensioni minimaalne arvestuslik kestus on seadusega kehtestatud.
Mõistet kasutatakse kohustusliku kogumispensioni väljamaksete puhul.
Fondivalitseja (Management company)
Fondivalitseja on ettevõte, kelle tegevusalaks on fondide valitsemine. Fondi valitsemine on fondi vara investeerimine, aktsiate või osakute väljalaske korraldamine, fondi vara üle arvestuse pidamine ning muu nimetatud toimingutega otseselt seotud tegevus.
Forvardleping (Forward contract)
Forvardleping on tehing, kus hind määratakse tehingupäeval, kuid kauba saamine toimub tulevikus. Enamus forvardlepinguid ei ole standardsed ega kauple börsidel.
Futuurid (Futures)
Futuurid on leping, mis kohustab ostjat ostma vara (või müüjat müüma vara) kindlaks määratud kuupäeval tulevikus kindla hinnaga. Futuurid on standardiseeritud ning nendega kaubeldakse börsidel. Futuure saab kasutada kaitsmaks mingi vara hinnaliikumiste vastu või spekuleerimiseks mingi vara hinnaliikumise peale.
GDR (Global depositary receipt)
GDR on väärtpaber, mis esindab kindlat arvu ühes riigis emiteeritud, kuid teise riigi börsil kaupleva välismaise ettevõtte aktsiatest.
GTC (Good ’til canceled)
GTC on tehingukorraldus osta või müüa aktsiat kindlaksmääratud hinnaga, kusjuures tehingukorraldus püsib aktiivsena senikaua kuni investor tehingukorralduse tühistab või tehing saab tehtud.
Garanteeritud tootlusega fond (Guaranteed fund)
Garanteeritud tootlusega fondi puhul kolmas isik, näiteks krediidiasutus või kindlustusandja (garantiiandja) võtab kohustuse garanteerida investori poolt sissemakstud teatud ulatuses. Eesti õiguse kohaselt peab garanteeritud fond tagama alginvesteeringu väärtusest vähemalt 75 % säilimise.
Garantiifond (Guarantee fund)
Garantiifond on tagatissüsteem, mis on loodud kindlustusnõuete täitmiseks. Liikluskindlustuse seaduses sätestatud garantiifondi ülesandeid täidab mittetulundusühing Eesti Liikluskindlustuse Fond.
Globaalne fond (Global fund)
Globaalne fond investeerib väärtpaberitesse üle maailma.
Hedge fond (Hedge fund)
Hedge fondi juhtimisel ei ole üldjuhul piiranguid riskide võtmisele ning fondivalitsejal on võimalik kasutada kõikvõimalike investeerimisvahendeid ja -strateegiaid (sh sooritada tulevikutehinguid, laenata fondi arvelt jne).
Hoius (Deposit)
Pangahoius on üks võimalik raha kogumise ning säästmise viis. Hoiusele paigutatud raha säilib saja protsendi ulatuses ning lisaks teenib panga poolt nimetatud intressi. Suurimaks riskiks hoiuse korral on panga pankrot. Hoiustamisega teenitud tulu sõltub hoiustatud summa suurusest, hoiustamise ajast, valuutast ning intressimäärast. Eristatakse erinevaid hoiuste liigid nagu näiteks kasvuhoius, tähtajaline hoius, investeerimishoius jne. Hoiusel hoiustatud raha on tagatud Tagatisfondi poolt määratud summa ning tingimuste ulatuses.
Hoiuse intress (Deposit interest rate)
Hoiuse intress on intress, mida on võimalik teenida hoiustamise eest. Hoiuse intressimäär, selle arvestamise alused ning muutmise tingimused lepitakse kokku sõlmitavas hoiustamislepingus.
Hoiuse periood (Deposit term)
Hoiustamise periood on hoiustamislepingus kokku lepitud periood, mille jooksul toimub hoiustatava summa hoiustamine.
Hoiuse valuuta (Deposit currency)
Hoiuse valuuta on hoiustamislepingus kokku lepitud valuuta, milles toimub raha hoiustamine.
Hurdle rate (Hurdle rate)
Hurdle rate on nõutav fondi tootlus, millest alates hakatakse arvestama fondile edukustasu, kui fondi dokumentatsioon seda ette näeb.
IPO (Initial public offering)
IPO on esmane aktsiate müük avalikkusele ettevõtte poolt. Tihti on nendeks ettevõteteks väikesed ettevõtted, kes soovivad laienemiseks lisakapitali, kuid ka suured ettevõtted, kes soovivad, et nende aktsiatega avalikult kaubeldakse.
ISIN kood (International Securities Identification Number)
ISIN kood in rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimise number. Antakse igale väärtpaberile nende registreerimisel ja on iga väärtpaberi puhul unikaalne. Eestis annab ISIN koode Eesti Väärtpaberikeskus.
Igakuine liisingmakse (Monthly leasing repayment)
Igakuine liisingmakse on igakuine summa, mida liisinguvõtja peab tasuma liisinguandjale vastavalt sõlmitud liisinglepingule. Liisingmakse suurus võib sõltuda näiteks esimesest sissemakse suurusest, intressimäärast, liisingperioodi pikkusest ja auto jääkväärtusest.
Indeksiaktsia (Exchange traded fund)
Indeksifond, mille osakute või aktsiatega kaubeldakse igapäevaselt börsil.
Indeksifond (Index fund, tracker fund)
Indeksifondi vara investeerimisel järgitakse kindlat aktsia- või võlakirjaindeksit. Näiteks investeerib fond oma vara indeksi Standard & Poors 500 arvutamisel aluseks olevatesse väärtpaberitesse vastavalt vastavate väärtpaberite proportsioonile indeksis. Indeksifondi puuduseks on varade juhitamatus, sest fondivalitseja peab fondi varade investeerimisel järgima indeksit, kuid teiselt poolt on eeliseks üldjuhul madalamad valitsemise kulud ja võimalus osta ühe väärtpaberiga kogu turgu.
Institutsionaalne fond (Institutional fund)
Institutsionaalne fond on mõeldud (müüakse) üksnes institutsionaalsetele investoritele, sealhulgas pangad, varahaldusfirmad, kindlusseltsid jmt.
Institutsionaalne investor (Institutional investor)
Institutsionaalne investor on professionaalne investor, kes investeerib suurtes mahtudes (pangad, varahaldusfirmad, kindlustusseltsid, pensionifondid).
Intressifond (Income fund)
Intressifond investeerib peamiselt intresse kandvatesse võlakohustustesse: eelisaktsiatesse, kommertspaberitesse, hoiusesertifikaatidesse ja võlakirjadesse.
Intressimäär (Interest rate)
Intressimäär on laenu hind, mida tuleb pangale laenu kasutamise eest maksta. Eurodes väljastatud eluasemelaenu intressimäär võib koosneda euriborist ning pangapoolsest marginaalist. Täpne intressimäär ning selle võimaliku muutmistingimused on fikseeritud laenuvõtja ja panga vahelises laenulepingus.
Intressirisk (Interest rate risk)
Intressirisk seisneb selles, et tehtud investeeringute väärtust mõjutab intressimäärade muutumine turul. Kui intressimäärad langevad, siis varem emiteeritud võlakirjade hinnad tõusevad ja vastupidi. Intressimäärade muutumise risk esineb võlakohustust tõendavate väärtpaberite korral nagu võlakirjad, kommertspaberid.
Investeerimisfond (Investment fund)
Investeerimisfond on ühisteks investeeringuteks moodustatud vara kogum (lepinguline fond) või asutatud ettevõte, mida või mille vara valitseb riski hajutamise põhimõttest lähtudes fondivalitseja.
Investeerimishoius (Investment deposit)
Investeerimishoius on tähtajaline hoius, mille intressimäär sõltub otseselt finantsinstrumenti(de) või muu vara väärtusest või selle muutusest . Investeerimishoiust sõlmitakse kindlaks määratud perioodiks. Investeerimishoiust on võimalik sõlmida riskitasuga või riskitasuta.
Investeerimisnõustamine (Investment advice)
Investeerimisnõustamine on isikliku soovituse andmine väärtpaberiga seotud tehingu kohta. Investeerimisnõustamisel toimub investeerimisalane personaalne vestlus, mille jooksul esitatakse erinevaid küsimusi. Nende küsimuste eesmärgiks on selgitada välja kliendi investeerimiseesmärk, teadmised investeerimisest ja riskitaluvus. Konkreetsemate soovituste saamiseks palutakse aga täita sobivustest. Sobivustesti tehtud kokkuvõtte põhjal soovitab teenusepakkuja kliendile sobivaid finantstooteid. Finantsasutuse kohustuseks rääkida kõigest, mis on seotud konkreetse finantstootega sh erinevatest tasudest, riskidest jne. Investeerimisnõustamisega on õigus tegeleda ainult vastava tegevusloaga asutustel: investeerimisühingutel, krediidiasutustel, fondivalitsejatel ja kindlustusseltsidel.
Investeerimispoliitika (Investment policy)
Investeerimispoliitika on fondi osakuomanikule avaldatud fondi investeerimise põhireeglid, mida fondivalitseja kohustub järgima (puudutab näiteks regioone, instrumente, riskide hajutamist, investeerimisstrateegiaid jmt).
Jah-leping (maksekohustusega leping) (Yes-contract)
Jah-leping on liikluskindlustuse leping, mille alusel väljastab kindlustusselts kindlustuspoliisi järgmiseks kindlustusperioodiks ilma, et peaks uuesti sellekohast soovi avaldama. Kindlustusvõtja kohustuseks uueks perioodiks väljastatud poliisi eest tasuda.
Järelmaks (Consumer loan)
Järelmaks on tarbimislaen, mille kasutamise eesmärk võib olla erinev. Järelmaksulepingus fikseeritakse laenu tähtsamad tingimused nagu näiteks, periood, tagasimakse tingimused, kuumakse suurus, intress jne.
Jääkväärtus (Residual value)
Autoliisingu jääkväärtus on summa, mis on kokkulepitud liisinglepingu sõlmimisel ning mida tuleb tasuda liisinguandjale liisingperioodi lõppedes. Sõiduki jääkväärtuse võimalik suurus lepitakse kokku kahepoolselt ja see sõltub näiteks sõiduki vanusest ning liisingperioodi pikkusest.
Kaaskindlustus (Co-insurance)
Kaaskindlustus on sama kindlustus või sama varaga seotud kindlustusriskide kindlustus, mida jagatakse mitme kindlustusandja vahel määratud osades. Iga kindlustusandja on kohustatud maksma hüvitist üksnes võrdeliselt määratud osas.
Kahju käsitlemine (Adjustment of losses)
Kahju käsitlemine on rida tegevusi, mis on seotud kindlustusjuhtumi uurimisega. Kahju käsitlemine algab kahjujuhtumi teavitamise ning lõpeb kahju hüvitamise või hüvitamisest keeldumisega.
Kahjukindlustus (Non-life insurance)
Kahjukindlustuse puhul on kindlustusandja kohustuseks vastavalt kindlustuslepingule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju hüvitamine kindlustatud isikule.
Kahjukindlustuse liigid (Classes of non-life insurance)
Kahjukindlustuse liigid on muuhulgas näiteks õnnetusjuhtumite kindlustus, haiguskindlustus, maismaasõidukite kindlustus, raudtee veerevkoosseisu kindlustus, õhusõidukite kindlustus, laevade kindlustus, transporditavate kaupade kindlustus, tulekindlustus ja loodusjõudude kindlustus; muu varakindlustus, mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus, sealhulgas liikluskindlustus; õhusõiduki valdaja vastutuskindlustus; veesõiduki valdaja vastutuskindlustus; tsiviilvastutuskindlustus; krediidikindlustus; garantiikindlustus; finantskahjude kindlustus; õigusabikulude kindlustus; abistamisteenuste kindlustus.
Kapitalikaitsefond (Capital protected fund)
Kapitalikaitsefondi investeeringute juhtimisel kasutatakse fondisiseseid investeerimisstrateegiaid ja riskijuhtimisevahendeid, mis peaksid tagama fondi varade säilimise.
Kapitalirent (Capital leasing)
Kapitalirent on liisingtehing, kus liisingperioodi lõppedes läheb omandiõigus üle liisinguandjalt liisinguvõtjale. Autoliisingu puhul see tähendab, et liisingperioodi lõppedes saab liisinguvõtjast auto omanik. Seda ainult siis, kui lepingutingimused on nõuetekohaselt täidetud ehk kõik liisingmaksed on tasutud.
Kaskokindlustus (vabatahtlik sõidukikindlustus) (Voluntary motor insurance)
Kaskokindlustus (vabatahtlik sõidukikindlustus) on kindlustus, mille abil on üldjuhul võimalik kindlustada sõidukit järgmiste riskide vastu nagu näiteks liiklusõnnetus, loodusõnnetus, vargus (sõiduk ja/või selle osad), röövimine, vandalism, tulekahju. Reeglina on kaskokindlustusega võimalik kindlustada erinevat liiki sõidukeid nagu näiteks sõiduautosid, töömasinaid ja nende haagiseid, busse, veoautosid jne. Kindlustuslepingu täpseid tingimusi tuleb alati kontrollida enne lepingu sõlmimist.
Kasutajatunnus (User name)
Kasutajatunnus on personaalne turvaelement, mida kasutatakse teleteenuste nagu näiteks Internetipank, telefonipank identifitseerimisel.
Kasutushoius (kasvuhoius) (Operating deposit)
Kasutushoius (kasvuhoius) on üks võimalik raha kogumise viis. Reeglina kasutushoiusel on kõrgem intress kui arvelduskontol. Kasutushoius võib olla tähtajaline või tähtajatu. Täpsed tingimused nagu näiteks sissemaksete suurus ja sagedus, periood, valuuta, intress lepitakse kokku sõlmitavas lepingus. Kasutushoiusel hoiustatud raha on tagatud Tagatisfondi poolt määratud summa ning tingimuste ulatuses.
Kasutusrent (Operation leasing)
Kasutusrent on liisingtehing, kus liisinguvõtja kasutab liisingu perioodi jooksul liisitud vara ning tasub selle eest liisingmaksed. Autoliisingu puhul see tähendab seda, et liisinguandja ostab sinu poolt valitud auto ning annab selle sulle liisingperioodiks kasutada. Liisingperioodi lõppedes peab liisinguvõtja auto liisingfirmale tagastama, kuid on ka teised võimalused. Näiteks sõiduki väljaostmine, sõiduki vahetamine teise sõiduki vastu või sõiduki müümine kolmandale osapoolele.
Kasvu ja intressifond (Growth and income fund)
Kasvu ja intressifond fond otsib tulu nii kapitali kasvult (aktsia hindade tõusult) kui ka intressidelt. Sarnane balansseeritud fondiga.
Kasvuhoius (kasutushoius) (Growth deposit)
Kasutushoius (kasvuhoius) on üks võimalik raha kogumise viis. Reeglina kasvuhoiusel on kõrgem intress kui arvelduskontol. Kasvuhoius võib olla tähtajaline või tähtajatu. Täpsed tingimused nagu näiteks sissemaksete suurus ja sagedus, periood, valuuta, intress lepitakse kokku sõlmitavas lepingus. Kasvuhoiusel hoiustatud raha on tagatud Tagatisfondi poolt määratud summa ning tingimuste ulatuses.
Katusfond (Umbrella fund)
Katusfond on juriidiliselt üles ehitatud selliselt, et üks juriidiline fond sisaldab enda sees mitmeid erinevate investeerimisstrateegiatega allfonde.
Kauplemissessioon (Trading session)
Kauplemissessioon on ajaperiood ühes päevas finantsturgude avamisest sulgemiseni. Kõik päeva jooksul saadud tehingukorraldused tuleb sisestada kauplemissessiooni raames.
Kindlustatud ese (Insured object)
Kindlustatud ese on ese, millega seotud riskid on kindlustatud.
Kindlustatud isik (Insured person)
Kindlustatud isik on kindlustusvõtja või nimeliselt määratletud või määratlemata kolmas isik, kellega seotud kindlustusriski on kindlustatud.
Kindlustusagent (Iinsurance agent)
Kindlustusagent on kindlustusvahendusega tegelev isik, kes vahendab kindlustuslepingu sõlmimist kindlustusandja huvides.
Kindlustusandja (Insurance Company, insurer)
Kindlustusandja on äriühing, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on kindlustusjuhtumi toimumisel kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju hüvitamine või kokkulepitud rahasumma maksmine.
Kindlustuse põhiliigid (Main classes of insurance)
Kindlustuse põhiliigid on kahjukindlustus, elukindlustus ja edasikindlustus.
Kindlustuse sooviavaldus (kindlustusavaldus) (Application)
Kliendi poolt avalduses esitatud andmete alusel esitab kindlustusselts talle konkreetse pakkumise.
Kindlustuse tüüptingimused (General conditions of insurance)
Kindlustuse tüüptingimused on kindlustuse lepingutingimused, mis on eelnevalt kindlustusseltsi poolt välja töötatud ja milles eraldi kokku ei lepita. Igasugune lepingutingimus, mille üks lepingupool on välja töötanud, on tüüptingimus.
Kindlustuse vaidluskomisjon (Insurance Court of Arbitration)
Kindlustuse vaidluskomisjon on kindlustusvaidluste kohtuvälise lahendamise organ. Kindlustuse vaidluskomisjon tegutseb Eesti Liikluskindlustuse Fondi juures.
Kindlustuse vormid (Forms of insurance)
Kindlustuse vormid on vabatahtlik, kohustuslik või sundkindlustus.
Kindlustushuvi (Insurable interest)
Kindlustushuvi on isiku (kindlustusvõtja) huvi kindlustada ennast, oma vara või teenuse osas teatud riski vastu.
Kindlustushüvitis (Insurance indemnity)
Kindlustushüvitis on rahasumma või mitterahaline hüvitis (nt asendamine, taastamine), mis kindlustusjuhtumi korral kindlustusandja poolt kindlustuslepingus määratud tingimustel hüvitatakse.
Kindlustusjuhtum (Insured event)
Kindlustusjuhtum on kindlustusseltsi ja kliendi vahel eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumisel peab kindlustusandja täitma lepingust tuleneva kohustuse – reeglina taastama juhtumieelse olukorra või maksma hüvitist. See, mis täpselt on kindlustusjuhtum, määratakse kindlaks kindlustuslepingus.
Kindlustuskaitse (Insurance cover)
Kindlustuskaitse on riskid, mida kindlustusleping katab.
Kindlustusleping (Insurance contract)
Kindlustusleping on leping, mille järgi kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil. Kindlustusvõtja aga kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.
Kindlustuslepingu kehtivuspiirkond (Insurance region)
Kindlustuslepingu kehtivuspiirkond on piirkond, kus kehtib kindlustuskaitse. Kehtivuspiirkond on märgitud poliisile. Näiteks reisikindlustuse puhul võib kehtivuspiirkonnaks olla Euroopa, kogu maailm, USA jne.
Kindlustuslepingu välistused (Exclusion)
Kindlustuslepingu välistused on kindlustuslepingus kirjeldatud kahjud või kulud, mis ei kuulu kindlustusseltsi poolt hüvitamisele.
Kindlustusmaakler (Insurance broker)
Kindlustusmaakler on kindlustusvahendusega tegelev isik, kes vahendab kindlustuslepingu sõlmimist kindlustusvõtja huvides.
Kindlustusmakse (Insurance payment)
Kindlustusmakse on kindlustusvõtja poolt kindlustuslepingu alusel kindlustusandjale tasumisele kuuluv summa.
Kindlustusperiood (Policy term)
Kindlustusperiood on aeg, mille jooksul kindlustuskaitse kehtib ning mille alusel arvutatakse kindlustusmakseid. Üldjuhul on kindlustusperioodiks üks aasta, kuid kindlustuslepingut on võimalik sõlmida nii lühemaks kui pikemaks ajaks. Kindlustusperiood märgitakse poliisile.
Kindlustuspoliis (Insurance policy)
Kindlustuspoliis on kindlustuslepingu sõlmimist tõendav dokument. Poliisile märgitakse ka kindlustuslepingus sisalduvad olulised andmed.
Kindlustusrisk (Insurable risks)
Kindlustusrisk on oht või sündmus, mis võib tekitada kahju ning mille vastu kindlustatakse.
Kindlustusselts (kindlustusandja) (Insurance Company, insurer)
Kindlustusselts (kindlustusandja) on äriühing, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on kindlustusjuhtumi toimumisel kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju hüvitamine või kokkulepitud rahasumma maksmine.
Kindlustussumma (Sum assured)
Kindlustussumma on kahjukindlustuses kõikide väljamaksete ülempiir, mille ulatuses kindlustusandja oma hüvitamise kohustused kindlustusjuhtumi toimumisel täitma peab.
Kindlustusvahendaja (Intermediary)
Kindlustusvahendaja tegeleb kindlustuslepingute vahendamisega, saades selle eest tasu. Kindlustusvahendajad jagunevad Eestis kindlustusmaakleriteks ja kindlustusagentideks.
Kindlustusväärtus (Insured value)
Kindlustusväärtus on kindlustushuvi väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Näiteks hoone kindlustusväärtuseks võib olla selle endisel kujul taastamise maksumus.
Kindlustusvõtja
Kindlustusvõtja on isik, kes sõlmib kindlustusandjaga kindlustuslepingu ja kellel on kindlustusmaksete tasumise kohustus.
Kinnine investeerimisfond (Close-ended fund)
Kinnine investeerimisfond on fond, mis ei võta (osta) osakuomanike nõudmisel osakuid tagasi. Kinnise fondi aktsiate arv emissioonidevahelisel perioodil on tavaliselt fikseeritud, st fond ei emiteeri osakuomaniku nõudmisel täiendavaid osakuid. Kinnise fondi aktsiatega kaubeldakse järelturul, kus kujunenud turuhind võib erineda fondi aktsiate puhasväärtusest. Eesti õiguse kohaselt loetakse kinniseks fondiks ka fondi, mis ei osta osakut tagasi ühe kuu jooksul arvates osakuomaniku poolt vastava nõudmise esitamisest.
Kinnisvarafond (Property fund, real-estate fund))
Kinnisvarafond on fond, mis investeerib kinnisvarasse või kinnisvaraga seotud väärtpaberitesse.
Kohustuslik kindlustus (Obligatory insurance)
Kohustuslik kindlustus on kindlustus, mille puhul isik on seadusega sätestatud korras kohustatud sõlmima kindlustuslepingu.
Kohustuslik kogumispension (II sammas) (Mandatory funded)
Kohustuslik kogumispension (II sammas) põhineb eelfinantseerimisel ning selle peamiseks eesmärgiks on kogumine pensionieaks. Töötaja kogub enda pensioni ise valitud kohustusliku kogumispensioni kaudu, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%.
Kohustusliku kogumispensioniga liitumine on kohustuslik kõigile, kes on sündinud peale 1983. aasta 1. jaanuari.
Kohustuslik pensionifond toimib üldjoontes samadel alustel nagu tavaline investeerimisfond. Kohustuslikele pensionifondidele on kehtestatud rangemad investeerimispiirangud, maksusoodustused ning piirangud sisenemisel ja väljumisel.
Kogumispensioni väljamakseid on osakuomanikul õigus hakata saama siis, kui ta on jõudnud vanaduspensioniikka.
Komisjonitasu (Commission)
Komisjonitasu on tasu, mida börsi liige või muu vahendaja võtab oma kliendilt tehingu sooritamise eest. Komisjonitasu suurus võib olla fikseeritud või sõltuda tehingumahust.
Kommertspaber (Commercial paper)
Kommertspaber on ettevõtte poolt emiteeritud lühiajaline võlakohustus, mille tähtaeg on tavaliselt alla aasta.
Konverteerimiskurss laenu väljastamisel ning selle tagasimaksmisel (Converting rate)
Juhul kui eluasemelaen on väljastatud eurodes, siis toimub tavaliselt ka tagasimaksmine eurodes (va juhul, kui on sõlmitud teistsugune kokkulepe). Mis tähendab, et nii laenusumma väljastamisel kui ka tagasimaksmisel toimub Eesti krooni konverteerimine. Eesti krooni konverteerimisekurss on erinevatel pankadel erinev. Pank ja laenuvõtja lepivad lepingus kokku, mis on laenu konverteerimiskursi aluseks - kas Eesti Panga kurss, panga poolt kindlalt fikseeritud kurss või hoopis jooksev kommertskurss.
Koodikaart (Code card)
Koodikaart on kaart koos teatud arvu erinevate koodidega (erinevad numbrilised kombinatsioonid), mida kasutatakse teleteenuste (sh Internetipanga, telefonipanga) kasutamisel. Koodikaardid on erinevad nagu näiteks on olemas korduvkasutusega koodikaart, koodikaart ühekordse paroolidega jne.
Krediidi kulukuse määr (Annual percentage rate of charge)
Krediidi kulukuse määr on informatiivne näitaja, mida arvutatakse aastase protsendina ning mis näitab krediidist tulenevate kulude koormust eeldusel, et krediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul.
Võlaõigusseadusest tulenev mõiste.
Krediidirisk (Credit risk)
Krediidirisk väljendab potentsiaalset kahju, mis võib tuleneda vastaspoole kohustuste mittetäitmisest. Näiteks võlakirja emitent ei täida investori ees oma kohustust.
Krediitkaart (Credit card)
Krediitkaart on pangakaart, mis annab võimaluse kasutada kokkulepitud piirmääras panga poolt antavat krediiti. Krediidilimiit lepitakse kokku vastava lepingu sõlmimisel. Krediitkaardiga makstes ei sõltu makstav summa kaardiomaniku kontojäägist, vaid see summa arvatakse maha kliendi vabast krediidilimiidist.
Eelkõige on krediitkaart mõeldud ostude eest tasumiseks, kuid sellega on võimalik välja võtta ka sularaha. Krediitkaardiga sooritatud tehingute eest toimub tasumine panga poolt määratud kuupäeval ja viisil. Tagasimaksmise viisid võivad olla erinevad.
Krediitkaardile võivad olla kehtestatud erinevad tasud muuhulgas näiteks aastatasu, kuu hooldustasu, intress jne. Krediitkaartide tasude ning teiste tingimustega on võimalik tutvuda pankade veebikülgedel.
Käendus (Surety)
Käendus on käendaja poolt antud tagatis. Käendaja võtab endale kohustuse vastutada käendatava isiku poolt võetud laenu eest. Juhul kui laenuvõtja jääb näiteks pangale võlgu, siis käendaja on kohustatud tekkinud võla tasuma. Käenduse ulatus lepitakse kokku käenduslepingus.
Kõik või mitte midagi tehingukorraldus (All-or-nothing order)
Kõik või mitte midagi tehingukorraldus on tehingukorraldus, mille tingimuseks on tehingukorralduse täielik täitmine või selle täitmata jätmine.
Kõrge tulususega võlakirjadesse investeeriv fond (High-yield bond fund, junk bond fund)
Kõrge tulususega võlakirjadesse investeeriv fond on fond, mis hoiab oma varadest teatud osa vähekvaliteetsetes võlakirjades (reeglina kõrgema intressiga, nimetatakse ka rämpsvõlakirjadeks). Investeering fondi on riskantsem, kuid loodetav tulu võib olla selle võrra suurem.
Laenu periood (Loan term)
Laenu periood on laenu tagasimaksmise periood. Täpne laenu periood lepitakse laenulepingus kokku. Mida pikem periood, seda väiksem on igakuine laenumakse. Samas tuleb sel juhul aga rohkem maksta pangale intresse ning laen on lõppkokkuvõttes kallim kui lühemaajaline laen.
Laenu tagatis (Form of collateral)
Laenu tagatise vormid on erinevad ning täpsed tingimused võivad sõltuda laenu tingimustest, laenusuurusest, laenuliigist jne. Laenu tagatiseks võivad olla muuhulgas näiteks laenuvõtja sissetulek, era- või juriidilise isiku käendus, kinnisvara jne.
Laenusumma (Amount of a loan)
Laenusumma on summa, mida pank väljastab laenusaajale vastavalt sõlmitud laenulepingule. Maksimaalne laenusumma suurus võib sõltuda muuhulgas näiteks laenuvõtja sissetulekust ning kohustustest, tagatise väärtusest, ülalpeetavate arvust, laenu perioodist jne.
Lepinguline investeerimisfond (Contractual investment fund)
Lepinguline investeerimisfond on fond, mille osakute avaliku väljalaske teel kogutud raha ja selle raha investeerimisest saadud muu vara kogum, mis kuulub ühiselt osakuomanikele (osakuomanike ühisus). Lepinguline fond ei ole juriidiline isik.
Lepingutasu (Agreement fee)
Lepingutasu on tasu, mida tuleb tasuda lepingu sõlmimise eest. Lepingutasu võib olla nii fikseeritud ja/või kokkulepitud summa või näiteks teatud protsent laenu (liisingu)summast.
Lihtaktsia (Common stock)
Lihtaktsia on väärtpaber, mis tõendab osalust ettevõttes. Lihtaktsiate omanikud saavad valida ettevõttele nõukogu, kuid ettevõtte likvideerimisel jaotatakse lihtaktsiate omanikule vara alles viimases järgus.
Lihtsustatud prospekt (Simplified prospectus)
Lihtsustatud prospekt kirjeldab kokkuvõtvas vormis fondi eesmärke, investeerimisstrateegiat ja riske, fondi arvel makstavaid tasusid ja kulusid ning informatsiooni, kuidas ja kus on võimalik osakuid omandada. Täpsemad nõuded lihtsustatud prospekti sisule on kehtestatud investeerimisfondide seaduse ja vastava rahandusministri määrusega.
Liikluskindlustus (Traffic insurance)
Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus. See tähendab, et kindlustusvõtja ei kindlusta mitte oma sõidukit, vaid potentsiaalset kahju, mida ta võib põhjustada teistele liiklejatele – nii sõidukitele kui inimestele kui ka hoonetele ning ehitistele. Liikluskindlustuspoliis ei kata mitte liikleja enda, vaid teise õnnetuses kannatada saanud sõiduki taastamiskulud, samuti õnnetuses osalenud jalakäija isiku- või varakahju kulud. Teatud juhtudel hüvitatakse vaatamata sõidukijuhi vastutusele ka tema enda ravikulud.
Liisingu intress (Leasing interest)
Liisingu intress on tasu, mida tuleb liisingfirmale maksta näiteks sõiduki liisimise eest. Konkreetne intressmäär sõltub mitmetest erinevatest teguritest nagu näiteks auto vanus, liisingperioodi pikkus, esimese sissemakse suurus, jääkväärtuse suurus jne. Täpne intressimäär ning selle võimaliku muutmistingimused on fikseeritud liisinguvõtja ja liisinguandja vahelises laenulepingus.
Liisingu periood (Leasing term)
Liisingu periood on periood, mille jooksul liisinguvõtja on vastavalt sõlmitud lepingule kohustatud maksma liisingmaksed liisinguandjale. Mida pikem liisingperiood, seda väiksem on igakuine liisingmakse. Samas seda rohkem tuleb maksta intresse ehk seda kallim on lõppkokkuvõttes näiteks liisinguga ostetud auto hind.
Likviidsusrisk (Liquidity risk)
Likviidsusrisk on võimalus, et turu vähese likviidsuse tõttu ei õnnestu vara müük soovitud ajal soovitud hinnaga või üldsegi mitte.
Limiithinnaga tehingukorraldus (Limit order)
Limiithinnaga tehingukorraldus on maaklerile antud tehingukorraldus osta või müüa konkreetne arv aktsiaid kindlaksmääratud hinnaga või sellest parema hinnaga.
Lisatagatis (Additional collateral)
Lisatagatis on täiendav laenu tagatis, milleks võib olla muuhulgas näiteks laenuvõtja sissetulek, era- või juriidilise isiku käendus, kinnisvara jne. Laenu tagatise vormid on erinevad ning täpsed tingimused võivad sõltuda laenuandja tingimustest, laenusuurusest, laenuliigist jne.
Lühikeseks müümine (Short selling)
Lühikeseks müümine on protsess, kus müüja müüb mingi koguse aktsiaid, mida ta tegelikult ei oma või laenab aktsiad müümiseks. Lühikeseks müüjad eeldavad, et nad saavad aktsiad hiljem tagasi osta madalamalt tasemelt.
Maksepuhkus (Repayment holiday)
Maksepuhkus on sisuliselt olemasoleva laenulepingu tingimuste muutmine, mille järgi laenuvõtja ei pea pangaga kokkulepitud aja jooksul tegema laenu tagasimakseid. Maksepuhkuse taotlemisel tuleb arvestada, et pank võib maksepuhkuse sõlmimisest ka keelduda. Samuti võib pank maksepuhkust sõlmides lisaks muuta muid laenulepingu tingimusi, välja arvatud juhul, kui maksepuhkuse osas oli eelnevalt laenulepingus kokku lepitud.
Maksepuhkuse vormistamisel lepivad pank ja laenusaaja üldjuhul omavahel kokku, kui pikaks ajaks peatub laenu tagasimaksmine, kas maksepuhkus on osaline või täielik, missugused tingimused muutuvad ning missugune teenustasu tuleb laenusaajal tasuda.
Kokkuvõttes tähendab maksepuhkuse kasutamine, et laenu tagasimakse aeg pikeneb maksepuhkuse aja võrra. See omakorda tähendab, et laenuvõtjal tuleb maksta pangale rohkem intresse, kui algselt kokku lepitud.
Master–feeder fond (Master-feeder fund)
Master–feeder fondi struktuur lubab ühel või mitmel ühesuguse investeerimispoliitikaga fondidel (feeder funds) investeerida kogu oma varad ühte ja eraldiseisvasse fondi (master fund).
Mid-cap fond (Mid-Cap fund)
Mid-cap fond on fond, mis investeerib keskmise suurusega ettevõtete väärtpaberitesse.
Mitte-avalik fond (Non-public fund)
Mitte-avalik fond on fond, mille müük on suunatud kindlaksmääratud investoritele. Selle fondi osakuid või aktsiaid ei müüda avalikult.
Munitsipaal võlakirjafond (Municipal bond fund)
Munitsipaal võlakirjafond on fond, mis investeerib omavalitsuste poolt emiteeritud võlakirjadesse.
Muutuv intress (Floating interest rate)
Muutuva intressiga eurodes väljastatud pangalaenu korral koosneb intress kahest komponendist: ajas muutuvast euriborist ning panga ja kliendi vahel kokkulepitud pangapoolsest marginaalist. Muutuva intressiga pangalaenu korral muutub euribor vastavalt laenulepingu tingimustele näiteks iga 6 või 12 kuu tagant. Vastavalt sellele muutub ka laenumakse iga 6 või 12 kuu tagant. Kui euribor on selle aja jooksul tõusnud, siis tõuseb ka laenumakse ja vastupidi.
Müügikeelu kokkulepe (Lock-up agreement)
Müügikeelu kokkulepe on leping emissiooni korraldaja ja ettevõtte seniste aktsionäride vahel, mis keelab neil aktsionäridel müüa aktsiaid kindla aja jooksul. Müügikeelu kokkulepe kestab tavaliselt kuuest kuust kuni 1 aastani.
Müügioptsioon (Put option)
Müügioptsioon on optsioonileping, mis annab selle omanikule õiguse, kuid mitte kohustuse, müüa konkreetne kogus väärtpabereid kindla hinnaga, kindlaksmääratud aja jooksul. Vastupidi, ostuoptsioon annab õiguse osta väärtpabereid.
No-load fond (No-Load fund)
No-load fond on fond, mille osakute ostmisel ei võeta osakute väljalasketasu.
Nominaalväärtus (Nominal value)
Nominaalväärtus on kindlaksmääratud väärtus väärtpaberite puhul, mis erinevalt turuhinnast püsib konstantne.
Omavastutus (Retardation)
Omavastutus on kindlustuslepingus määratletud osa kahjust, mida kindlustusandja ei hüvita. Rahasumma, mis jääb kahju korral kindlustusvõtja enda kanda.
Optsioon (Option)
Optsioon on tuletisleping, mis annab ostjale õiguse, kuid mitte kohustuse, osta või müüa väärtpabereid või mõnda muud finantsvara kokkulepitud hinnaga kindla ajaperioodi jooksul või kindlal päeval.
Optsiooni kasutamishind (Strike price)
Optsiooni kasutamishind on hind, mille pealt saab konkreetset tuletislepingut kasutada. Ostuoptsiooni puhul on optsiooni kasutamishinnaks hind, mille pealt on võimalik väärtpabereid osta ning müügioptsiooni puhul hind, mille pealt on võimalik väärtpabereid müüa.
Optsiooni täitmise kuupäev (Expiration date of option)
Optsiooni täitmise kuupäev on kuupäev, millal optsiooni kehtivusaeg lõpeb ning tuleb otsustada, kas kasutada optsiooni või mitte.
Optsioonipreemia (Option premium)
Optsioonipreemia on summa, mis tuleb maksta optsiooni väljakirjutajale optsioonilepingu eest.
Order (Order)
Order on kliendi tehingukorraldus maaklerfirmale väärtpaberite ostmiseks või müümiseks kindlate tingimustega.
Osak (Unit, share)
Osak on nimeline väärtpaber, mis tõendab osakuomaniku õigust proportsionaalsele osale lepingulise fondi varadest. Osakuomaniku osa fondi varas on määratud temale kuuluvate osakute arvu ja kõigile osakuomanikele kuuluvate osakute koguarvu suhtega.
Osaku puhasväärtus (NAV- Net Asset Value per share)
Osaku puhasväärtus saadakse fondi vara puhasväärtuse jagamisel kõigi arvutuse hetkeks väljalastud ja tagasivõtmata osakute arvuga.
Osakuomanik (Unit holder, shareholder)
Isik kellele kuulub fondi osak ja kes vastavalt oma sissemakse suurusele omab vastavat osa fondist ja seeläbi fondi saadavast tulust.
Osakute koguväärtus (Unit gross value)
Osakute koguväärtus on osakuomanikule kuuluvate kõigi pensionifondide osakute arvu ja nende puhasväärtuse korrutamisel saadav summa.
Osakute piirmäär (Marginal rate of units)
Osakute piirmäär on suurim allpool toodud punktide 1 ja 2, 1 ja 3 või 1 ja 4 kohaselt leitud osakute arvust:
1) osakuomanikule kuuluvate osakute arvu jagamisel valitud väljamaksete sagedusele vastavas arvestuses fondipensioni arvestusliku kestusega saadud osakute arv;
2) veerandi rahvapensioni määra jagamisel osaku puhasväärtusega saadud osakute arv, kui fondipensioni väljamakseid tehakse kord kuus;
3) kolmveerandi rahvapensioni määra jagamisel osaku puhasväärtusega saadud osakute arv, kui fondipensioni väljamakseid tehakse kord kvartalis;
4) kolmekordse rahvapensioni määra jagamisel osaku puhasväärtusega saadud osakute arv, kui fondipensioni väljamakseid tehakse kord pensioniaastas.
Mõistet kasutatakse kohustusliku kogumispensioni väljamaksete puhul.
Ostuoptsioon (Call option)
Optsioonileping, mis annab selle omanikule õiguse, kuid mitte kohustuse, osta konkreetne kogus väärtpabereid kindla hinnaga, kindlaksmääratud aja jooksul.
PIN-kalkulaator (PIN-calculator)
PIN-kalkulaator on elektrooniline seade, mis genereerib ajas muutuvaid koode. Genereeritud koodi saab internetipanka sisenemiseks kasutada ainult teatud aja vältel, seejärel kood aegub. Pangast kalkulaatori saamisel on ta kaitstud esmase PIN-koodiga, mis tuleb kasutajal esimesel kasutamisel vahetada. Uueks PIN-koodiks tuleks valida raskesti arvatav numbrikombinatsioon, valitud kood tuleb jätta meelde ning seda ei tohi mingil juhul hoida üleskirjutatuna koos PIN-kalkulaatoriga.
PIN-kood (PIN-code)
PIN-kood on numbriline kombinatsioon ning personaalne turvaelement, mida tuleb kasutada näiteks pangakaardiga maksmisel või sularaha väljavõtmisel. Oluliseks turvanõudeks on see, et pangakaarte ei tohi hoida koos selle kasutamiseks vajaminevaid PIN-koode.
Pagasikindlustus (Luggage insurance)
Pagasikindlustus on kindlustus, mille abil on reeglina võimalik kindlustada järgmiste riskide vastu nagu näiteks pagasi vargus või röövimine, pagasi hilinemine, pagasi kaotsiminek, kahjustamine või hävimine transportettevõtte süül jne. Kindlustuslepingu täpseid tingimusi tuleb alati kontrollida enne lepingu sõlmimist.
Paindliku portfelliga fond (Flexible portfolio fund)
Paindliku portfelliga fond on fond, mis investeerib olenevalt turuolukorrast kas aktsiatesse, võlakirjadesse või teistesse raha ja kapitalituru instrumentidesse.
Pangapoolne marginaal (Margin)
Pangapoolne marginaal on näiteks laenu/liisingu intressimäära puhul üks koostiskomponent. Pangapoolse marginaal ning selle võimalikud muutmistingimused lepitakse kokku sõlmitavas lepingus.
Marginaali arvutab pank igale kliendile personaalselt. Selle suurus võib sõltuda muuhulgas näiteks kliendi sissetulekust, laenusummast, tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest ning panga ja kliendi suhtest, rahaturu olukorrast jne.
Pangapäev (Banking day)
Pangapäev on kalendripäev, mis ei ole laupäev, pühapäev ega riiklik püha.
Parim müügikorraldus (Best ask)
Parim müügikorraldus on madalaim noteeritud müügihind konkreetse aktsia kohta.
Parim ostukorraldus (Best bid)
Parim ostukorraldus on kõrgeim noteeritud ostuhind konkreetse aktsia kohta.
Passiivne juhtimine (Passive management, indexing)
Passiivne juhtimine on fondi juhtimisstrateegia, mille eesmärgiks on aluseks võetud turuindeksiga analoogse tootluse saavutamine. Fond omandab üldjuhul indeksiaktsiaid või indeksi koosseisus olevaid väärtpabereid.
Pensioniaasta (Pension year)
Pensioniaasta on üheaastane periood, mille arvestus pensionilepingu puhul algab pensionilepingu sõlmimisest ja fondipensioni puhul algab fondipensioni avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesel kuupäeval.
Mõistet kasutatakse kohustusliku kogumispensioni väljamaksete puhul.
Pensionikonto (Pension account)
Pensionikonto on registripidaja poolt valikuavalduse alusel isikule EVK-s avatud konto isikule kuuluvate pensionifondi osakute arvestamiseks.
Pensionileping (Pension contract)
Pensionileping on pensionifondi osakuomaniku ja kindlustusandja vahel sõlmitud kindlustusleping, mille alusel kohustub kindlustusandja tegema lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras lepingu sõlminud osakuomanikule (edaspidi kindlustusvõtja) pensionimakseid kuni tema surmani ning kindlustusvõtja kohustub tegema kindlustusandjale kindlustusmakse. Mõistet kasutatakse kohustusliku kogumispensioni väljamaksete puhul.
Pere-eelarve (Family budget)
Pere-eelarve on aluseks nii finantsteenuste planeerimisel, valimisel kui ka perekonna igakuisel majandamisel. Pere-eelarve sisaldab ülevaadet perekonna sissetulekutest, väljaminekutest sh tehtud kulutustest.
Portfell (Portfolio)
Portfell on finantsvarade, nagu aktsiate, võlakirjade ja raha grupeerimine. Portfelle omavad investorid otse ja/või neid juhivad professionaalsed portfellihaldurid.
Portfelli juhtimine (Portfolio management)
Portfelli juhtimine on otsuste tegemine investeerimise valdkonnas ning puudutab investeeringuid, varade jaotust ning riski hajutamist. Portfellijuhtimisel kaalutakse põhjalikult erinevaid valikuid, kas investeerida aktsiatesse või võlakirjadesse, kodu- või välismaa väärtpaberitesse, kasvu- või turvalistesse aktsiatesse jne.
Portfellijuht (Portfolio manager)
Portfellijuht on isik, kes vastutab investeerimise eest erinevatesse väärtpaberitesse vastavalt investeerimisstrateegiale ja tegeleb igapäevaselt portfelli juhtimisega.
Prospekt (Prospectus)
Prospekt on fondi ametlik müügidokument, kus on ära toodud potentsiaalse investori jaoks oluline informatsioon (s.h fondi eesmärk, investeerimispoliitika, tasud jne).
Rahaturufond (Money market fund)
Rahaturufond on fond, mis investeerib väikese riskiga kuni aastase kustutustähtajaga rahaturuinstrumentidesse. Näiteks valitsusasutuste ja kohalike omavalitsuste võlakirjad, pangavekslid, lühiajalised deposiidid, rahaturuinstrumendid jmt.
Rahaturuinstrument (Money market instrument)
Rahaturuinstrument on emiteeritud võlakohustus tähtajaga kuni üks aasta, millega tavaliselt kaubeldakse rahaturul.
Rahvapensioni määr (National pension rate)
Rahvapensioni määr on Vabariigi Valitsuse poolt iga-aastaselt kinnitatud indeksi alusel arvutatav summa. Alates 01.04.2009 on rahvapensioni määr 2008,80 krooni. Mõistet kasutatakse kohustusliku kogumispensioni väljamaksete puhul.
Regioonirisk (Regional risk)
Regioonirisk seisneb selles, et tehtud investeeringute väärtust võivad mõjutada regionaalset tähtsust omavad näitajad (näiteks majandustsükli faas) või sündmused. Seega võib valitud fondi tootlus oluliselt erineda globaalsete turgude keskmisest.
Regress (Regress, subrogation)
Regress on tagasinõudeõigus. Isikul, kes on tasunud võla või hüvitanud kahju teise isiku eest, on õigus seaduses sätestatud alustel esitada nõue tegeliku võlgniku vastu.
Reisikindlustus (Voyage, travel insurance)
Reisikindlustus on kindlustus, mille peamiseks eesmärgiks on reisiga seotud võimalike ootamatute kulude hüvitamine. Eelkõige selliste kulutuste hüvitamine, mis võivad tekkida välisreisil toimunud õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu. Samuti kulutuste korvamine seoses reisi ärajäämise, hilinemise või katkemisega, pagasi kaotsimineku, kahjustumise või vargusega jm kindlustuslepingus kokkulepitud kulud.
Reisikindlustuslepingut on võimalik sõlmida nii kindlustusseltsis kui ka kindlustusmaakleri ja kindlustusagendi vahendusel. Reisikindlustust on võimalik osta ka reisibüroost, kes müüb reisikindlustust ühe konkreetse kindlustusseltsi agendina.
Reisitõrkekindlustus (Travel interruption insurance)
Reisitõrkekindlustus on kindlustus, mille abil on üldjuhul võimalik kindlustada järgmiste riskide vastu nagu näiteks reisi ärajäämine, katkemine või reisile hilinemine. Kindlustuslepingu täpseid tingimusi tuleb alati kontrollida enne lepingu sõlmimist.
Repo (Repurchase agreement)
Repo on tehing, kus üks osapool müüb teisele väärtpabereid ja nõustub need tulevikus tagasi ostma.
Riiklik pension (I sammas) (State pension)
Riiklik pension on pension, mida makstakse palgalt arvestatavast sotsiaalmaksust. Tööandjad maksavad 33% töötaja palgast sotsiaalmaksuks, millest 13% läheb ravikindlustuseks ja 20% praeguste pensionäride pensionideks. Põhineb ümberjagamisel – tänased maksumaksjad katavad praeguste pensionäride pensionid. Riiklik pension jaguneb kaheks: tööpanusest sõltuvad pensionid (vanadus-, töövõimetus- ja toitjakaotuspension) ning rahvapension.
Riiklik õppelaen (Student loan)
Riiklik õppelaen on laen, mille põhieesmärgiks on hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmine. Selleks võib olla näiteks õppemaksu tasumine, õpikute ja teiste õppevahendite ostmine, elamiskulud jne. Riikliku õppelaenu saamise ja tagasimaksmine tingimused on seadusega reguleeritud. Riikliku õppelaenu maksimaalmäära ühe laenutaotleja kohta kehtestab Vabariigi Valitsus.
Riskikapitali fond (Venture capital fund, risk capital fund)
Riskikapitalifond investeerib äri alustatavate või teistesse riskantsemate ettevõtete väärtpaberitesse.
Roheline kaart (the Green Card)
Roheline kaart on Eestis, teistes Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikides ja rohelisel kaardil märgitud riikides kehtivat liikluskindlustust tõendav dokument. Roheline kaart on kohustuslik juhul, kui sõidetakse rohelise kaardi liikmesriiki, mis pole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik.
SMS-laen (SMS-loan)
SMS-laen on väikelaen, mille laenutaotlust on võimalik esitada Interneti või telefoni teel (SMS vahendusel). SMS-laenu üldjuhul iseloomustab lühike periood ning kõrge intress. SMS-laenu võtmine on seotud mitmete ohtudega muuhulgas näiteks on levinud mitmed SMS-laenu pettuste skeemid. SMS-laenu võttes on reaalne oht ennast lõhki laenata, sest SMS-laenu väljastamisel ei kontrollita laenuvõtja finantsolukorda - sissetulekut ja olemasolevaid laenukohustusi.
SRI (Social responsible investment)
SRI on investeering, mis võtab sotsiaalset vastustus (näiteks ettevõte kasutab keskkonnajuhtimise standardeid jmt).
Seadusandlik ja poliitiline risk (Political risk)
Tulenevalt muutuvast seadusandlusest võib tehtud investeering osutuda vähem tasuvaks. Seadusandliku riski puhul tulevad esmalt arvesse maksuseaduste muudatused. Poliitiline risk esineb investeerimisel sellise riigi väärtpaberitesse, kus esineb üldine poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. See risk on seotud kahjuga, mida põhjustavad näiteks valuuta konverteerimine, valitsuse kehtestatud kaitsetollid jne.
Sobivustest (Suitability test)
Sobivustesti käigus esitab finantsasutus mõningaid küsimusi sobiliku investeerimisteenuse leidmiseks. Testis esitatavad küsimused ei ole standardiseeritud ning nad on erinevatel teenustepakkujatel erinevad. Sobivustesti kaudu saab finantsasutus informatsiooni kliendi investeerimiseesmärgi, finantsolukorra ning finantsalaste teadmiste ja kogemuste kohta. Sobivustesti täitmine aitab personaalsete soovituste andmisel ning sobivate finantsteenuste valikul.
Väärtpaberituru seadusest tulenev ning investeerimisnõustamisel kasutatav termin.
Soodustatud isik (Beneficiary)
Soodustatud isik on isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule.
Spetsiaalne investeerimisfond (Speciality fund, sector fund)
Spetsiaalne investeerimisfond on fond, mis investeerib väärtpaberitesse, mis on emiteeritud mingi regiooni või majandusharu ettevõtete poolt.
Split (Stock split)
Split on korporatiivne sündmus, kus ettevõtte olemasolevad aktsiad jaotatakse mitmeteks aktsiateks. Kuigi ringluses olevate aktsiate arv suureneb, jääb ettevõtte aktsiate rahaline väärtus samaks, kuna mingit reaalset väärtust aktsia split’iga ei lisatud.
Spread (Spread)
Spread on ostu- ja müüginoteeringu erinevus väärtpaberi või vara puhul.
Stabilisatsioon (Stabilizing bid)
Stabilisatsioon on aktsia hinna toetamine emissiooni korraldaja poolt peale väärtpaberite avalikku pakkumist. Juhul, kui aktsiate nõudlus jääb loodetust väiksemaks, võib emissiooni korraldaja järelturult osta aktsiaid emitendile emissioonihinnaga tagasi.
Stop-loss tehingukorraldus (Stop-loss order)
Stop-loss tehingukorraldus on tehingukorraldus maaklerile müüa väärtpabereid, juhul kui hind langeb määratud hinnatasemeni. Sellist tehingukorraldust kasutavad eelkõige investorid, kes soovivad piirata kahjumit väärtpaberilt.
Sulgemishind (Closing price)
Sulgemishind on viimane hind, mille pealt tehti väärtpaberiga viimane tehing konkreetsel päeval. Sulgemishinda võetakse arvesse ettevõtte väärtuse määramisel kuni kauplemise jätkumiseni järgmisel börsipäeval.
Sulgemishinnaga tehingukorraldus (At the close order)
Sulgemishinnaga tehingukorraldus on tehingukorraldus, mis määrab, et tehing tuleb teha turu sulgemishinnaga.
Sundkindlustus (Compulsory insurance)
Sundkindlustus on kindlustus, mille puhul isikul on seadusega sätestatud kohustus tasuda kindlustusmakset või -maksu ja hüvitamise kohustus on pandud riigile või muule isikule.
TER (Total Expanse Ratio)
TER on fondi arvelt kaetavate kulude summaarne näitaja, mis väljendatakse protsendina fondi varade puhasväärtusest.
Taastamisväärtus (Reinstatement value)
Taastamisväärtus on eluaseme, näiteks maja uuesti ehitamise või remondi maksumus tänaste ehitushindade juures.
Tagasiostuväärtus (Surrender value)
Tagasiostuväärtus on kindlustusandja poolt kindlustusvõtjale elukindlustuslepingu ennetähtaegsel lõppemisel tagastatav summa. Kasutatakse ka mõistet tagastusväärtus.
Tagasivõtmishind (Redemption price, bid price)
Tagasivõtmishind on hind, millega fondivalitseja osakuid tagasi võtab. Osaku tagasivõtmishinnaks on vastavat liiki osaku puhasväärtus, millest võib olla maha arvatud tagasivõtmistasu.
Tagasivõtmistasu (Back-end load, exit fee, redemption charge)
Tagasivõtmistasu on osaku fondivalitsejale tagasimüümisel makstav tasu osakute tagasivõtmise eest. Väljendatakse tavaliselt protsendina osakute puhasväärtusest.
Tagatisfond (Guarantee fund)
Tagatisfond on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille ülesandeks on seaduses sätestatud ulatuses tagada hoiustajate ja investorite ning kohustusliku pensionifondi osakuomanike investeeringud.
Tavaklient (Retail client)
Tavaklient on investor, kel on väiksemad investeerimisalased teadmised ja kogemused ning kellele kehtib maksimaalne investori kaitse. Väärtpaberituru seadusest tulenev ning muuhulgas näiteks investeerimisnõustamisel kasutatav termin.
Tervisekindlustus (meditsiiniabi kindlustus) (Medical treatment, health insurance)
Tervisekindlustus (meditsiiniabi kindlustus) on kindlustus, mille abil on üldjuhul võimalik kindlustada reisi ajal toimub riskide vastu nagu näiteks ootamatu haigestumine või ootamatu tervisliku seisundi halvenemine; kroonilise haiguse ägenemine; õnnetusjuhtum, mille tagajärjeks on kehavigastus või trauma; hambapõletik; kindlustatud isiku surm jne. Kindlustuslepingu täpseid tingimusi tuleb alati kontrollida enne lepingu sõlmimist.
Topeltkindlustus (Double insurance)
Topeltkindlustus on olukord, kus kindlustusobjekt või kindlustatu on kindlustatud sama riski vastu enam kui ühe kindlustusseltsi poolt.
Tsiviilvastutuskindlustus (Civil liability insurance)
Tsiviilvastutuskindlustus on kindlustus, mille peamiseks eesmärgiks on kahju hüvitamine, mida võib kindlustatu reisi ajal ettekavatsematult tekitada kolmandale isikule ning mille suhtes tal tekib tsiviilvastutus. Üldjuhul võib kindlustusselts hüvitada kahju määratud limiitide ulatuses, mis on seotud näiteks ravikulude või esemete taastamiseks tehtavate kulutustega. Kindlustuslepingu täpseid tingimusi tuleb alati kontrollida enne lepingu sõlmimist.
Turuhinnaga tehingukorraldus (Market order)
Turuhinnaga tehingukorraldus on tehingukorraldus osta või müüa aktsiat koheselt parima võimaliku hinnaga.
Turutegija (Market maker)
Turutegija on börsi liige, kes on nõustunud pidevalt kuvama ostu- ja müüginoteeringuid mõnele aktsiale, parandades sellega likviidsust aktsias.
Turuväärtus (Market capitalization)
Turuväärtus on kõigi ettevõtte aktsiate koguväärtus rahas. Arvutatakse: ettevõtte aktsiate koguarv * aktsia hind.
Tähtajaline fond (Fixed-term fund)
Tähtajaline fond on fond, mis on loodud tähtajaliselt. Pärast tähtaja möödumist fond likvideeritakse ning varad jaotatakse osakuomanike vahel.
Tähtajaline hoius (Term deposit, time deposit)
Tähtajaline hoius on üks võimalik raha kogumise viis. Tähtajalise hoiuse lepingus lepitakse kokku muuhulgas näiteks hoiustatav summa, valuuta, periood, intress jne. Tähtajalisel hoiusel hoiustatud raha on tagatud Tagatisfondi poolt määratud summa ning tingimuste ulatuses.
Täiendav kogumispension (III sammas) (Voluntary, supplementary funded pension)
Täiendav kogumispensioni (III sammas) on täiendav ning vabatahtlik võimalus kogumiseks pensionieaks, millel on kehtestatud teatud maksusoodustused. III samba raames saab isik valida kogumise vahel vabatahtlikku pensionifondi või sõlmida elukindlustusseltsiga täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu.
Täiendava kogumispensioniga on võimalik liituda igal ajal ning selleks tuleb pöörduda näiteks panga või kindlustusseltsi poole.
Soodusmaksumääraga väljamakseid võib hakata saama 55-aastaselt või täieliku ja püsiva töövõimetuse korral.
Vabatahtlik kindlustus (Voluntary insurance)
Vabatahtlik kindlustus on kindlustus, mille puhul kindlustuslepingu sõlmimise kohustus ei tulene seadusest.
Valitsemistasu (Management fee)
Valitsemistasu on fondi arvel fondivalitsejale makstav tasu fondi valitsemise eest. Valitsemistasu määr väljendatakse tavaliselt protsendina fondi puhasväärtusest.
Valuutarisk (Currency risk)
Valuutarisk on võimalus, et valuutakursside liikumise tõttu muutub antud valuutas noteeritud investeeringute väärtus ebasoodsas suunas.
Vanaduspension (Old-age pension)
Vanaduspension on riikliku pensioni üks liikidest. Vanaduspension koosneb kolmest osast:
a) baasosa;
b) staažiosak, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staaži aastate arvu ja aastahinde korrutisega;
c) kindlustusosak, mille suurus võrdub pensionikindlustatu aastakoefitsientide summa ja aastahinde korrutisega.
Vastutuskindlustus (Liability insurance)
Vastutuskindlustuse puhul peab kindlustusandja hüvitama kahju, mille kindlustusvõtja on tekitanud kolmandale isikule kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel, ja kandma õigusabile tehtud kulud.
Volatiilsus (Volatility)
Volatiilsus on väärtpaberi hinna kõikumine, mida rohkem väärtpaberi hind kõigub, seda suurem on volatiilsus.
Väljalaskehind (Issue price, offer price) )
Väljalaskehind on hind, millega fondivalitseja osakuid välja laseb. Osaku väljalaskehinnaks on vastavat liiki osaku puhasväärtus, millele võib olla lisatud väljalasketasu.
Väljalasketasu (Front-end load, entry fee, sales charge)
Väljalasketasu on osaku omandaja arvel makstav tasu fondi osakute väljalaskmise eest. Väljendatakse tavaliselt protsendina osakute puhasväärtusest.
Väärtpaber (Security)
Väärtpaber on instrument, mis esindab õigust omandusele (aktsiad), võlakokkulepet (võlakiri) või õigust omandusele (derivatiivid).
Väärtpaberikonto (Securities account)
Väärtpaberikonto on väärtpaberite hoidmiseks ja väärtpaberitehingute teostamiseks avatud konto Eesti Väärtpaberite Keskregistris (EVK).
Väärtpaberite avalik pakkumine (Public offering)
Väärtpaberite avalik pakkumine on aktsiate või muude finantsinstrumentide müük avalikkusele eesmärgiga kaasata finantsvahendeid laienemiseks. Avalikud pakkumised tuleb registreerida finantsjärelevalveasutuse juures.
Väärtpaberite pakkumine (Offering)
Väärtpaberite pakkumine on väärtpaberite emiteerimine või müük ettevõtte poolt. Terminit kasutatakse üldiselt esmase aktsiate müügi puhul avalikkusele (IPO), kuid ka võlakirjade emiteerimise puhul.
Väärtuspäev (Settlement date)
Väärtuspäev on päev, millal toimub tehingute realiseerimine ja rahaline arveldus.
Võlakiri (Bond)
Võlakiri on võlainstrument, kus investor laenab raha ettevõttele kindlaks ajaperioodiks fikseeritud intressimääraga. Võlakirju kasutavad ettevõtted, valitsused, omavalitsused, riigid finantseerimaks erinevaid projekte ja tegevusi.
Võlakirjade fond (Bond fund)
Võlakirjade fond investeerib võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse ja ka eelisaktsiatesse.
Võlanõustaja (Debt adviser)
Võlanõustaja on isik, kes tegeleb võlanõustamisega ning kelle ülesandeks on muuhulgas näiteks selgitada võlgnikule tema õigusi ja kohustusi. Võlanõustaja on abiks lahenduste leidmisel, näiteks maksegraafikute koostamisel, maksepuhkuse taotlemisel, kokkulepete sõlmimisel, pere-eelarve koostamisel jne.
Võlanõustamine (Debt advice)
Võlanõustamine on konsultatsioon (teenus), mille eesmärgiks on parandada rahalistesse raskustesse sattunud inimeste võimet muutunud olukorras toime tulla ja leida sellele lahendus.
Võrdlusindeks (Benchmark index)
Võrdlusindeks on indeks, mis on fondi tootlusele hinnangu andmisel võrdlusaluseks. Fondi eesmärk on turuindeksiga analoogse või parema tootluse saavutamine.
Võrdse põhiosaga graafik (Equal principal payment)
Võrdse põhiosaga graafik on laenu tagasimakse graafik, mille järgi laenu põhiosa tagasimakse on kogu aeg ühesugune. Põhiosa tagasimaksele lisandub intress. Kuna intressi arvestatakse laenusumma jäägilt, on intressimaksed alguses suuremad, hiljem aga väiksemad.
Warrant (Warrant)
Warrant on tuletisväärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osta väärtpabereid (tavaliselt aktsiaid) emitendilt kindlaksmääratud hinnaga kindla ajaperioodi jooksul.
Ülejaotamise optsioon (Greenshoe option, over-allotment option)
Ülejaotamise optsioon on tingimus väärtpaberite emiteerimislepingus, mis annab emissiooni korraldajale õiguse müüa investoritele rohkem aktsiaid, kui oli algselt emitendi poolt plaanis. Ülejaotamise optsioon võimaldab pakkuda suuremat hinnastabiilsust väärtpaberi emissiooni puhul, kuna emissiooni korraldajal on võimalus suurendada pakkumist juhul kui nõudlus järsult kasvab
Ülekindlustus (Over-insurance)
Ülekindlustuse puhul kindlustussumma ületab oluliselt kindlustusväärtust. Sel juhul ei hüvita kindlustusselts rohkem, kui oli tegelik kahju.
Õigusabikindlustus (Legal expenses insurance)
Õigusabikindlustus on kindlustus, mille peamiseks eesmärgiks on õigusabile tekkinud kahju hüvitamine. Mõned kindlustusseltsid võivad vajadusel hüvitada lisaks õigusabile ka kautsjoni kindlustussumma ulatuses. Üldjuhul kindlustusselts ei hüvita kulutusi õigusabile, mis on seotud näiteks kindlustatud isiku kriminaalkorras karistavaga teoga või seoses töökohustuste ja teiste lepinguliste kohustuste rikkumisega. Kindlustuslepingu täpseid tingimusi tuleb alati kontrollida enne lepingu sõlmimist.
Õigused (Rights)
Õigused on väärtpaber, mis annab õiguse osta uusi emitendi poolt emiteeritavaid aktsiaid kindlaksmääratud hinnaga (tavaliselt on hind madalam, kui hetke turuhind) proportsionaalselt juba omatavate aktsiate arvuga. Õigusi emiteeritakse ainult lühikeseks ajaperioodiks, mille järel nad aeguvad.
Allikas: Finantsinspektsioon