09.10.2009
2009. aasta kolmas kvartali oli üks viimaste aastate vaiksemaid kvartaleid. Suurima üllatuse pakkus suhkru hind, mis tegi spekulantide ülisuurest huvist tingituna lausa uskumatu ülessööstu. Väike lõik 2. kvartali kokkuvõtvast kommentaarist, kus prognoosisime täpselt ette 3nda kvartali turuseisu: "alanud kolmas kvartal on ajalooliselt üks rahulikumaid kvartaleid, sest suvi on puhkuste aeg ja nii kaob turult ka volatiilsus."
3nda kvartali jooksul tõusid järgnevate instrumentide hinnad: SP500 aktsiaindeks, USA 10- ja 30-aastane võlakiri, vask, kuld, hõbe, suhkur, puuvill, kohvi, kakao, jaapani jeen, euro, kanada ja austraalia dollar.
Kvartali langejateks olid: toornafta, maagaas, USA dollar, inglise nael, sojauba, mais, nisu ja mitmed teised instrumendid.
Kui jätta välja suhkru hinna liikumine, siis oli 3. kvartal paljude kauplejate jaoks tõeline proovikivi, sest liikumised olid madala volatiilsusega ja nii pidi häid võimalusi lausa tikutulega taga otsima. Just juuli teine pool ja august on juba ajalooliselt näidanud madalaid käibeid ja olematut volatiilsust, sest paljud kauplejad puhkavad ja nii seiskuvad ka turud.
Sellisel madala volatiilsusega ajal on tavaliselt kõige suuremaks ohuks liigsete riskide võtmine tavapärasest suuremate positsioonide näol. Seda teed me ise ei läinud ja eelistasime hoida jätkuvalt konservatiivset joont, mis ka igati ära tasus. Need, kes konservatiivsusest lugu ei pidanud sukeldusid tehingutesse maagaasi ja suhkruga ning paljud pidid kaotusekibedust tundma. Meie olime nende instrumentide osas küllatki ettevaatlikud ja mõtlesime eelkõige riskide peale. See oli õige lähenemine.
Kvartali jooksul kauplesime kõige enam järgnevate instrumentidega: kuld, toornafta, euro, inglise nael, jaapani jeen, kohvi, suhkur, sojauba, kakao ja mitmed teised. Turge üllatas kõige enam just suhkru liikumine ja selles osas olime äärmiselt ettevaatlikud ja eelistasime turuliikumiste pöörisesse mitte sukelduda kui sai selgeks, et hind ei allu enam tavapärastele reeglitele.
Suhkru ülesmineku osas said määravaks ilmastikuolud nii Brasiilias (liigne vihm) kui ka Indias (liigne kuivus). Samas muutus Brasiilias ilm siiski aja möödudes paremaks ja seda võib ka India kohta öelda. Üheks tormi tekitajaks oli kindlasti spekulantide raha paaniline sissevool suhkru futuuridesse. Käesoleva aasta jooksul nägime samasugust lühiajalist hullust sojaubade, kakao, puuvilla ja kohviga. Kvartali lõpupoole sai spekulantide ohvriks kuld, kuhu algas raha sissevool. Suhkru osas ootame lähemateks kvartaliteks (kuni märtsini) üsna volatiilset liikumist. Eelistame suhkruga võimalikult vähe hetkel kaubelda.
Mida öelda toornafta kohta? Toornafta püsib juba mõnda aega 70 dollari piirimail vaid seetõttu, et õhus on küllaltki palju hirmu selles osas, mis hakkab juhtuma Iraaniga seoses. Optsiooniturul näeme iga päev, kuidas paljud hirmu tõttu enda riske maandavad. Kõik on võimalik. Üsna pea saabub aeg, mis on parim (kliima osas) rünnakutegevuse alustamiseks Iraanis. Seetõttu tuleks olla äärmiselt ettevaatlik.
Kuld on olnud viimastel nädalatel kõige atraktiivsem kauplemisinstrument. Kulla hinna peamisteks tõusufaktoriteks on olnud dollari langus, raha sissevool kulla futuuridesse ja fondidesse ning hirm inflatsiooni pärast. Me ei pea väga tõenäoliseks, et lähematel kvartalitel hakkaks maailma inflatsioonitont kummitama ja seetõttu oleme kulda ka üsna aktiivselt kaubeldnud. Sellele vaatamata oleme siiani ja oleme ka edaspidi üsna konservatiivsed riskide võtmisel.
Meie üheks lemmikinstrumentide grupiks on teraviljad. Teraviljaturg on juba ajalooliselt olnud 3ndas kvartalis küllatki passiivne. Neljandas kvartalis peaksid aga juba päris head võimalused hakkama selles osas terendama.
Valuutade grupis toimusid eriti suured liikumised kanada ja austraalia dollari ning jaapani jeeniga. Jaapani jeeni osas võtsime ka ise positsioone. Valuutad on aasta lõpus üsna volatiilsed ja siin peaks samuti häid võimalusi tekkima. Austraallast ja kanadalast me siiski kellelgi kaubelda ei soovita - liiga volatiilsed.
Võlakirjade osas saame aasta lõpus olema müüjateks kui hinnad peaksid märgatavalt veel tõusma. USA valitsuse võlakirjade müümise ambitsioonid ei kao veel nii pea. Ühel hetkel ei suuda turg seda pakkumist enam selliste madalate tootluste juures ära tarbida ja siis algab hindade ränk kukkumine, mille tulemusena tõusevad ka tootlused atraktiivsemaks.
Maailm on muutunud ja on uute radikaalsete muutuste lävepakul. Kvartali jooksul kirjutasime oma turukommentaarides korduvalt sellest, kuidas turu toimeloogika on muutunud ja finantsturud üle maailma on muutunud närvilisemaks. Midagi pole teha, kuid ameeriklased ei tarbi enam nii palju kui varem ja kõigil läheb seetõttu halvemini. Juba aastakümneid elas maailm nii, et ameeriklased tarbisid ja muu maailm tootis, saadud raha eest ostis maailm USA võlakirju ja ameeriklased said jälle tarbida. Sellega on nüüd lõpp.
Ameeriklased on asunud säästma ja ei tarbi enam. Sellega seoses on tekkinud probleem, et maailma majanduskasvu mootor ei saa enam piisavalt kütust ehk tarbimist peale. Millegipärast on inimloomusesse sisse kirjutatud, et aktsiate hinnad, kinnisvara väärtus, SKP maht ja üksikisiku elustandard peavad ainult üles liikuma. Mida varem üksikisik ja riik selle illusiooni vääraks kuulutab, seda parem.
Midagi juhtus siis kui Hiinas algas kiire majanduskasv ja ta sai maailma majanduspildi osaks. Hiina aitas muu maailma majanduskasvu kiirendada. Liiga kiiresti kasvas jõukade riikide majandus, liiga kiiresti said arengumaad arenenud riikideks, liiga kiiresti kasvas inimestes ahnus veelgi suurema rikkuse järele. Täna on vähemalt meie arvates selge, et 2006. ja 2007. aastal tekkinud globaalne heaolu oli vaid pettekujutelm. Seda poleks pidanud juhtuma, vähemalt mitte sellel aastakümnel.
Täna on ameeriklased kimbatuses. Selleks, et vältida rahutusi ja populaaruse kahanemist peavad poliitikud toetama lausa uskumatute rahasüstidega majandust, et tuua tagasi see illusioon, mis poleks mitte kunagi pidanud realiseeruma. Ameeriklased elasid pikka aega muinasjutumaailmas, kus kinnisvara väärtus tõuseb igavesti ja selle najal saab tarbida aina suuremates mahtudes. See muinasjutt on tänaseks läbi.
Sellele vaatamata käib muinasjutumaailma taastekitamiseks aktiivne rahatrükkimine, mis on nii suuremahuline, et tekitab ise õige pea uue kaose. Trükitud rahaga ostab Föderaalreserv riigikassa võlakirju, mis suurendab rahapakkumist ja alandab seetõttu dollari väärtust. On vaid aja küsimus kui välisinvestorid loobuvad uute võlakirjade ostmisest, sest dollari langus sööb ära kogu võlakirjade tootluse ja veelgi enam. Kui see pöördepunkt saabub, siis ootab maailma finantsturge uus keeristorm. Meie oleme selleks valmis, kuid väga paljud pole. Millegipärast arvavad inimesed juba täna, et uus tõusulaine on alanud ja taas saab aktsiaturgudel riskivabalt raha teenida. Need inimesed eksivad.
Töötuse nii kõrge määr, vähenev krediidivalmidus pankade poolt, suurenev riigivõlg, deflatsiooni/inflatsiooni hirm ja pöördumine tarbimiselt säästmisele hoiavad meid veel mitu aastat enda ebameeldivas rüpes. See on uus normaalsus ja sellega tuleb harjuda.
Uuele kvartalile vastu minnes oleme enesekindlalt konservatiivsed. Oleme oma investeerimistegevuses valmis tõenäoliseks sõjaks Iraanis, inflatsiooni- või deflatsioonisurve tekkimiseks, dollaripaanikaks ja kõikvõimalikeks keeristormideks, mida need sündmused ja paljud teised võivad tekitada. Ajad on keerulised ja vastavalt sellele tuleb ka käituda.