Toornafta

Sisukord

Nafta kasutus
Nafta koostis
Nafta omadused
Nafta teke
Ajalugu
Suurimad naftatootjad
Lingid

Toornafta ehk nafta kasutus

Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Seda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad.

Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk 158.9873 liitriga ehk 0.136 tonniga (API 33).

Toornafta hind

Toornafta hind kujuneb välja nii füüsilise kui börsil toimuva kauplemise tulemusena. Toornafta hind mõjutab otseselt paljude teiste toorainete, kaupade ja teenuste hindu. Bensiini hind ja kütteõli hind sõltuvad otseselt toornafta hinnast. Maagaasi hind on tugevas korrelatsioonis toornafta hinnaga.

Spada Capital kaupleb toornafta futuuridega New Yorgi ja Londoni börsil ehk siis vastavateks börsideks on NYMEX ja ICE. Üks börsil kaubeldav toornafta futuurileping ehk futuur sisaldab endas 1000 barrelit West Texas Intermediate või ekvivalentset tüüpi toornaftat.

Toornafta ja selle produktide suurimateks turutegijateks futuuribörsidel on investeerimispangad Goldman Sachs ja Morgan Stanley.

Nafta koostis

Toornafta ehk nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on C_nH_2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on C_nH_2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga C_nH_2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa.

Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustaks väävel palju keskkonnaprobleeme.

Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan.

Nafta omadused

Erinevatest maardlatest ammutatav nafta võib omada väga erinevat koostist ning sellest tulenevalt ka erinevaid omadusi. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta. Nafta tiheduse hindamiseks kasutatakse API-skaalat. Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem. Naftat, mille tihedus on alla 20, loetakse raskeks naftaks, tihedusega 20...25 on keskmine ning tihedusega üle 25 loetakse naftat kergeks. Värvuselt on nafta peaaegu värvitust kuni mustani, olles enamasti pruunikat tooni. Et nafta on erinevate ühendite segu, millel kõigil on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei saa ka nafta kohta tuua välja keemis- ega sulamistemperatuure. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas.

Nafta teke

Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid. Mattudes läbis orgaaniline aine diageneesi ning muutus kerogeeniks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast settekivimist, näiteks savikildast. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud esialgu vaid tühise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva- või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist. Naftamaardlad on sageli seotud ka soolakuplitega ehk diapiirilaadselt ülespoole liikuvate evaporiitidega.

Nafta ajalugu

Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Väga ammu tunti naftat ka Hiinas ja osati sellest petrooleumi saada. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahest kõige enam sõjapidamiseks. Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puutornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks. Enam-vähem tänapäevane naftapuutorn lasti käiku USA-s Pennsylvanias 1855. a. Koos nafta tootmise kasvuga arenes ka nafta töötlemine. Sõiduauto Ford esimene 1892. aastal loodud mudel tarbis kütusena juba bensiini või piiritust. Aastast 1920 on aga Ameerika Ühendriikides bensiin ametlik autokütus.

Suurimad naftatootjad

Järjestatud 2008. aasta andmete alusel (tuhandetes barrelites päevas)
1. Saudi Araabia 10846
2. Venemaa 9886
3. USA 6736
4. Iraan 4325
5. Hiina 3795
6. Kanada 3238
7. Mehhiko 3157
8. Araabia Ühendemiraadid 2980
9. Kuveit 2784
10. Venezuela 2566
11. Norra 2455
12. Iraak 2423
13. Nigeeria 2170
14. Alžeeria 1993
15. Brasiilia 1899
16. Angoola 1875
17. Liibüa 1846
18. Kasahstan 1554
19. Suurbritannia 1544
20. Katar 1378

Tõestatud naftavarud

Tõestatud toornafta varud miljardites barrelites 2009. aasta BP andmete põhjal, protsent näitab osakaalu kogu maailma tõestatud varudest.
1. Saudi Araabia 264.1 (21.0%)
2. Iraan 137.6 (10.9%)
3. Iraak 115.0 (9.1%)
4. Kuveit 101.5 (8.1%)
5. Venezuela 99.4 (7.9%)
6. Araabia Ühendemiraadid 97.8 (7.8%)
7. Venemaa 79.0 (6.3%)
8. Liibüa 43.7 (3.5%)
9. Kasahstan 39.8 (3.2%)
10. Nigeeria 36.2 (2.9%)
11. USA 30.5 (2.4%)
12. Kanada 28.6 (2.3%)
13. Katar 27.3 (2.2%)
14. Hiina 15.5 (1.2%)
15. Angoola 13.5 (1.1%)
16. Brasiilia 12.6 (1.0%)
17. Alžeeria 12.2 (1.0%)
18. Mehhiko 11.9 (0.9%)
19. Norra 7.5 (0.6%)
20. Aserbaidžaan 7.0 (0.6%)

Lingid

Toornafta hetkehind USA NYMEX futuuribörsil
BP World Energy Report 2009
NYMEX futuuribörs

Allikad: BP, Vikipeedia, NYMEX