Optsioon

Sisukord

Mis on optsioon?
Optsiooni mõisted 
Optsioonitehingute näide 
Optsiooni kasutusvõimalused
Optsioonipreemiat mõjutavad tegurid 
Optsioonisümbolite lugemine
Lingid 

 

Mis on optsioon?

Optsioon annab omanikule õiguse osta (ostuoptsioon ehk call option) või müüa (müügioptsioon ehk put option) kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price). Optsioonide puhul pole optsiooni ostjal kohustust kokkulepitud tehingut teha ja sellise õiguse eest tuleb maksta. Optsiooni eest makstavat summat nimetatakse optsioonipreemiaks. Optsiooni ostmisel on risk piiratud makstud preemia suurusega, rohkem kaotada pole võimalik. Üks optsioonileping on tehtud enamasti 100-le aktsiale. Kuigi enamus optsioone ongi seotud aktsiatega, siis lisaks kaubeldakse väga aktiivselt ka toorainefutuuride optsioonidega.

Optsiooniomanikule ei laiene aktsiaomaniku õigused, tal puudub üldkoosolekul hääleõigus ning samuti ei ole tal õigust dividendidele. Optsioonid on suure finantsvõimendusega instrumendid, väikese tagatisega on võimalik soetada suuri positsioone. Kui kõrge riskitase ei ole sulle sobilik, siis soovitame optsioonidega mitte kaubelda.

Optsiooni mõisted

Alusvara – vara, mille ostmiseks või müümiseks tulevikus optsioon annab õiguse;

Optsioonipreemia – on hind, mida optsioonikirjutajale makstakse optsioonlepingu ostmisel. Näiteks kui optsiooni hind on 2 USD, siis läheb selle ostmine maksma 200 USD (2*100, kuna optsioonileping on reeglina 100-le aktsiale). Optsioonipreemia tasutakse koheselt optsioonlepingut sõlmides ning optsioonipreemiat ei tagastata;

Tehinguhind ehk kasutamishind (strike) – eelnevalt kokku lepitud hind, millega optsiooni omanikul on õigus alusvara tulevikus osta või müüa. Tehinguhind näitab, millise hinnaga saab optsiooni omanik aktsiaid osta (ostuoptsioon) või müüa (müügioptsioon).

Täitmispäev ehk optsiooni tähtaeg – kuupäev (või periood) tulevikus, kui optsioonist tulenevat ostu- või müügiõigust saab rakendada. Täitmispäev on viimane kuupäev millal optsiooniomanik saab otsustada kas optsiooni kasutada või mitte.

Aegumiskuupäev (lõppemispäev) – kuupäev tulevikus, mil lõpevad optsioonist tulenevad ostu- või müügiõigused;

Euroopa tüüpi optsioon – optsioon, mille täitmispäev on ainult üks konkreetne kuupäev tulevikus, mis langeb harilikult kokku optsiooni aegumiskuupäevaga;

Ameerika tüüpi optsioon – optsioon, millest tulenevat ostu- või müügiõigust saab rakendada pikema perioodi vältel, sageli kogu optsiooni kehtivusaja jooksul;

Ostuptsioon (call) – optsioon, mis annab optsiooni valdajale õiguse osta kindlaksmääratud alusvara kokkulepitud koguses ja hinnaga tulevikus;

Müügioptsioon (put) - optsioon, mis annab optsiooni valdajale õiguse müüa kindlaksmääratud alusvara kokkulepitud koguses ja hinnaga tulevikus;

Optsiooni ostja – isik, kes omandab optsioonist tuleneva ostu- või müügiõiguse ja maksab selle eest optsioonilepingut sõlmides optsiooni müüjale preemia;

Optsiooni müüja ehk optsiooni kirjutaja - isik, kes kirjutab välja optsioonilepingu ja saab selle eest tasu optsioonipreemia näol. Kui optsiooni ostja jaoks kujutas optsioon õigust osta või müüa alusvara, siis optsiooni müüja seisukohast on väljakirjutatud optsioon potentsiaalne kohustus ja optsiooni ostja vastava soovi korral tuleb see soov rahuldada;

Ostuoptsioon on rahas (in-the-money) juhul kui aktsia hind turul on kõrgem tehinguhinnast (strike price) ja rahast väljas (out-of-the-money) juhul kui aktsia hind on madalam tehinguhinnast. Müügioptsiooni puhul on vastupidi. Näiteks kui müügioptsiooni tehinguhind on 40 USD ja aktsia turuhind on 36 USD, siis optsioon on 4 USD võrra rahas.

Kõnepruugis väljendatakse optsioonide positsioone pikkade või lühikeste positsioonide näol:

Long Call – pikk positsioon ostuoptsioonis, omatakse ostuoptsiooni
Short Call – lühike positsioon ostuoptsioonis, ostuoptsioon on välja kirjutatud
Long Put – pikk positsioon müügioptsioonis, omatakse müügioptsiooni
Short Put – lühike positsioon müügioptsioonis, müügioptsioon on välja kirjutatud

Optsioonid jagunevad Euroopa ja Ameerika tüüpi optsioonideks, viimaseid on võimalik realiseerida ka enne optsiooni tähtaega, Euroopa tüüpi optsioone saab realiseerida vaid tähtajal. USAs kaubeldakse põhiliselt Ameerika tüüpi optsioonidega, kuid näiteks indeksoptsioonid on Euroopa tüüpi, kuna indeksit ennast osta ega müüa ei saa.

Lisaks likviidsematele aktsiatele tehtavatele optsioonidele, kaubeldakse ka indeksoptsioonidega. Indeksoptsiooni puhul ei ole alusvaraks konkreetne aktsia, vaid aktsiaturu indeks (näit. DOW, Nasdaq). Sellisel juhul on ka optsioonist tulenev ostu- või müügiõigus vaid tinglik ning tegelikkuses saab investor optsiooniga teenitud võidu välja võtta müües optsiooni järelturul “bid” hinnaga kirjutajale tagasi.

Optsioonitehingute näide

Ostes ettevõtte ABC aktsiale ühe oktoobri ostuoptsiooni lepingu tehinguhinnaga 50 ja preemiaga 3 USD, on Teie kulud 300 USD ning Teil on võimalus soovi korral oktoobris osta selle optsiooni alusel 100 ABC aktsiat hinnaga 50.

Maksimaalne kaotus on 300 USD e. preemia suurus. Maksimaalne võit on piiramatu. Näiteks kui aktsia hind on tõusnud 60 dollarini, siis olete võitnud 1000 dollarit (10*100). Kuna optsioonid on samuti kaubeldavad väärtpaberid nagu aktsiad, siis enamasti kajastub aktsiahinna tõus ka optsioonipreemias, ning optsioon on võimalik kallima hinnaga maha (tagasi) müüa.

Enamus optsioone siiski aktsiatesse vahetamiseni ei jõua, kuna Ameerika tüüpi optsioonidega saab kaubelda pidevalt (vaid ligikaudu 10% optsioonidest realiseeritakse iga kuu, 60% müüakse turule tagasi ja 30% muutub tähtajal väärtusetuks). Optsioonide ennetähtaegse müümise põhjuseks on ka teenustasud, mis optsiooni müümisel on väiksemad kui optsiooni realiseerimisel tähtajal.

Optsiooni kasutusvõimalused

  • Portfelli kaitsmine langeva turu tingimustes
  • Aktsiapositsiooni tootluse suurendamine
  • Aktsiapositsiooni soetamine madalama hinnaga
  • Portfelli kindlustamine suure turukõikumise eel
  • Portfelli võimendamine

Optsioone saab kasutada nii finantsriski maandamiseks kui ka võimenduse suurendamiseks (finantsriskiga spekuleerimiseks). Näiteks nähes võimalust turu langusele, võib investor portfelli kindlustada müügioptsiooniga indeksi (näit. Nasdaq, Dow Jones) peale. Sel juhul ei pea investor tervet oma portfelli turu languse hirmus likvideerima ning turu langedes ei kaotata aktsiate langusest,  kuna optsioonihinna tõus kompenseerib aktsiahindade languse, turu tõustes võidakse kaotada vaid optsioonipreemia.

Optsioonide abil saab ka kasutada võimendust. Suurema võimenduse kasutamine tähendab kõrgemat potentsiaalset tulu ning ka suuremat riski.

Näiteks, 100 aktsia ostmine turuhinnaga 50 USD läheks investorile maksma 5000 USD. Samal ajal 5 dollarise preemiaga optsioon läheks maksma 500 USD (5*100). Oletame, et kuu pärast on aktsia hind tõusnud 55 USD-ni. Aktsiate väärtus on tõusnud 5500 USD-ni e. 10%, kui optsioonipreemia on tõusnud 7 USD-ni, siis on optsiooni väärtus tõusnud 700 USD-ni e. 40%. Loomulikult on protsentuaalne kaotus aktsiahinna languse puhul ka suurem, kuid investori kaotused on optsioonide puhul piiratud optsioonipreemiaga.

Optsioonipreemiat mõjutavad tegurid

  call put

Alusvara turuhind

+

-

Täitmishind (strike)

-

+

Alusvara volatiilsus

+

+

Turu intressimäär

+

-

Optsiooni ajaline kestvus

(+)

(+)

Dividendid alusvaralt optsiooni kestvusaja vätel

-

+

Plussmärgid tähendavad, et mõju on optsiooni hinnale samasuunaline ning miinusmärgid tähendavad, et mõju on vastassuunaline. See tähendab, et alusvara hinna tõustes tõuseb ka ostuoptsiooni preemia ning müügioptsiooni preemia langeb. Mida madalama täitmishinnaga on ostuoptsioon, seda väiksem on preemia võrreldes kõrgema rakendushinnaga samale alusvarale sõlmitud optsioonidega jne.

Optsioonipreemia õiglane suurus avaldatakse peamiselt Black-Scholes’i optsioonide hindamise mudeli abil, milles on järgnevad muutujad:

Ps - alusvara hetke turuhind
E - optsiooni täitmishind (strike)
R - aastane riskivaba intressimäär
T - optsiooni aegumiseni jäänud ajavahemik väljendatuna aastates
σ - alusvara risk ehk standardhälve
N(d) - tõenäosus, et suuruse d väärtus võiks jääda väiksemaks kui valemist avaldub. Leidmiseks kasutatakse abitabeleid (kumulatiivne normaaljaotus).

Optsioonisümbolite lugemine

USA optsioonisümbol on enamasti viietäheline, milles viimane täht viitab strike hinnale, eelviimane lõppemiskuule ning esimesed tähed (1-3) viitavad alusvarale. Näiteks optsioonisümboli MSQGN võib lahti seletada järgnevalt MSQ- Microsoft, G juuli ostuoptsioon ja N $70.

Lõppeva kuu kood
Kuu Call Put
Jaanuar A M
Veebruar B N
Märts C O
Aprill D P
Mai E Q
Juuni F R
Juuli G S
August H T
September I U
Oktoober J V
November K W
Detsember L X


Lingid

CBOE Chicago Board Options Exchange. Optsioonide, indeksite ja futuuride nimekirjad ning tehingud.
CBOT Chicago Board of Trade
iVolatility Optsioonide ajalooline ja kaubeldav volatiilsus. Volatiilsuse arvutamise kalkulaatorid ning muud tööriistad optsioonide analüüsimiseks.
Options Strategies

 

Allikad: LHV, Tarkinvestor, CME, MF Global jt