Kulla hind
Kulda mõõdetakse grammides või untsides. 1 unts (oz) on võrdne 31,107 grammiga. Kui kulda on segatud mõne muu metalliga, siis seda väljendatakse karaatide, 24 karaati tähistab puhast kulda. Kuid kullasisaldust antakse ka järjest tihedamini kümnendsüsteemis, näiteks kullasisaldus 0,999 tähendab väga puhast kullasulamit.
Alates 1919. aasta septembrist kaubeldakse kullaga avatud turul. Alates sellest ajast avaldab Londoni kullaindeks päev kullahinda. Kuld on väga haruldane aine, esinedes maakoores ainult 3 ühikut iga miljardi kohta (0,000000003). Sellega võib seletada kulla kallist hinda. Paljud riigid omavad kulda riigireservides. Näiteks Ameerika keskpangas FED-is on hoiul 3 % kogu maailma kullast, mis kunagi kaevatud.
Aastal 2005 andis Maailma Kulla Nõukogu hinnangu, et kulda toodetakse 3859 tonni ja kulla nõudlus on 3754 tonni aastas. Kõikide väärismetallide hinna määrab üldjuhul nõudlus ja pakkumine - nii on ka kullaga. Kuid kullaga käib kaasas kõige rohkem "subjektiivset" hinnangut, sest kõik kuld, mis on kunagi toodetud, on ikka veel alles ning moodustab väga suure osa võrreldes aastase toodanguga, andes võimaluse kullahinna suurteks kõikumisteks. Kulla hind võib tõusta erinevate kriiside ajal nagu näiteks majanduskriiside ja sõdade ajal.
Spada Capital kaupleb kulla futuuridega New Yorgi börsil ehk siis CME-le kuuluval NYMEX COMEX-l. Üks börsil kaubeldav kulla futuurileping ehk futuur sisaldab endas 100 trooja untsi ulatuses kulda.